Eelmisel laupäeval algas Malagas suuur suuur Feria, mis kestis tänaseni, ehk siis Malaga kesklinnas oli võimatu käia niisama korraks poes näiteks, sest tänavatel oli nii pakju inimesi, et sealt tulnuks end käbi murda et hatše ja emesse (H&M hispaanlaste häälduse järgi :D) minna. Suur osa tõelistest hispaanlannadest, nii pisikesed vankribeebid kui ka ratastoolis vanaemad olid riietatud flamenkokleitidesse, juustesse oli sätitud suur punane lill ja tantsida võis igal ajal, sest flamenkomuusika kostis ule terve Malaga.
Öösel oli meie hostelist 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel feria pidu, kus olid siis Casetad (nagu klubid),mkus mängis erinev hispaania muusika. Käisin seal neljal korral, kahel korral tõökaaslaste ja inimestega hostelist, kellega kõige rohkem suhtleme, venetsueelased ja kaks argentiinlast ja ülejäänud kahel korral käisin ühe töökaaslase ja ta sõbrannaga ja neljandal korral käisin ühe tüdrukuga Taanist,mkellega sain retseptsioonis töötades tuttavaks. Kõik korrad olid toredad, välja arvatud see, kui kaisin oma töökaaslasega Madagaskaskarilt ja ta sõbrannaga, seda korda iseloomustav vaid üks sõna:"Piinlik".
Aga, kui käisin oma kahe töökaaslesega, Roy ja Ayleniga, Argentiinast, pluss veel viis inimest Venezuelast ja hostelist ja Argetiinast, siis oli küll lahe. Käisime ühes baaris, ja enne näe imet, kes leti taga kebabi serveerib ja vahepeal rummkoolaga peale lonksab nagu vett:"Maria!" Pagulane Venezuelast, kes ei tohiks tegelikukt üldse töötatagi. Vihtus tantsu meiega ja tundisme lihtsalt end hästi, minu mõtted olid kigu aeg ma-ei-tea-kus, aga muidu oli tore. Hiljem, kui koju kõndisime rääkisime Ayleniga, mida ta on õppinud jne. Teadsin ta kohta vaid nii palju,mkui ta mulle ühel öösel meie toas rääkis:Argentiinas olles oli ta tavaline narkomaan, kes elas ema-isa kulul. Lõpetas kogu selle jama alles Hispaaniasse jõudes, jättis kõik oma sõbrad Argentiinasse ja puhtana on ta elanud juba 3 aastat (24-aastane).
Aylen oli õppinud Argentiinas natuke psühholoogiat ja massaaži, just see, mida minagi armastan. Mulle on juba pikemat aega huvi pakkunud, kuidas erinevad punktid meie kehal on seotud ajuga. Huvitav ju teada, aga, et seda ülikoolis 4 aastat õppida, selline mõte võtab minult õppimisisu ära. Aga, asja juurde tagasi tulles, küsisin Aylenilt, kas ta teab head massööri soovitada. Teadiski, CocoBeauty, massöör:Lourdes. Järgmisel päeval vaatasin fbs nende kodulehte ja krijytasin neile inglise keeles, lihtsalt, et kas neil oleks aega mulle pakkuda, et sooviksin klassiklasist massaaži.kirjutasid mulle vigases inglise keeles vastu ja kahe päeva pärast, neljapäeval saingi aja, kell 14:00. Massööri kihta ma ei küsinud, mõtlesin, et ju nad kõik seal oskavad massaaži teha, mis ma ikka oma inglise keelega neid piinan.
Neljapäeva hommikul ärkasin juba 8:30, sest ma olin nii valmis, LÕPUKS ometi keegi on nõus mu selga mudima. Aeg läks nii ruttu, tegin endale putru piimaga (ma tean täpselt, kus mu üleliigne rasu tuleb:piiiiim, kohukesed,juust. Rõõmuga võin öelda, et not anymooore!". Sõin üliaeglaselt, et ikka nautida oma vaba päeva ja mõtlesin ees ootavast massaažist. Siis mõtlesin, et teen endale süüa kaasa, tatart mul ju oli ja mis seal ikka paar tomatit kõrvale lõigata ja ühe keedetud muna ka. Seadsingi sammud poe poole, ma ei tea,mmis mul arus oli, tegelikult läheb peaaegu alati jii,e t kui mul on vaja kuskile kiiresti jõuda, siis ma teen mingi väga ebamäärase käigu. Ega seegi kord erandiks ei jäänud, selle asemel, et pöõrata vasakule, ja minna oma lemmikusse puu-juurviljapoodi, mis asub kuskil 12-minutilise jalutuskäigu kaugusel, pöörasin ma paremale ja kõndisin üle pooole tunni, kuni lõpuks leidsin ühe normaalse poekese. Enne veel käisin "Mi Pays" ("Minu riik") läbi, kus müudi Ukraina/Läti/Venemaa tooteid ja ostsin ühe väikse mustaleivapätsi, tahtsin kilu ka osta,maga ma ei oska midagi teha sellega :D. "Do svidanja i hasta Subboteja" ja jätkasin otsinguid, et osta värskeid tomateid ja mune.
Koju tagasi jõudes oli kell nii palju, et pidin 10 minutiga pesus ära käima, toidukarbi oanin juba kotti, saunalina ka, bikiinid viskasin ka kotti, mõtlesin tükk aega, kas pesta juuksed ära või mitte ja jumal täntud, et pesin ära :D. Kasutasin hosteli Wifit ruutuenne uksest välja minemist ja vaatasin GoogleMapsist, kuidas minna, nägin, et saan bussiga minna,vihkan bussidega sõitmist, aga ma aimasin, kus see bussijaam on ja mis peatus. Jooksin märgade juustega, mis olid hobusedabas, aga ülisassis bussi peale. Ootasin paar minutit ja tuligi. Kesklinnas hüppasin õiges oeatuses maha ja siis hakkas jama pihta: teadsin,met aadress on Prim 3. Tänav,mkus ma maha astusin oli Calle Prinicipal. Arvasin,met ehk see ongi, kõndisin nr 3 maja juurde, GoogleMaps enne naitas ka, et see on kuskil 2 min jalatustkäigu kaugusel. Nr 3 maja oli afrotatoveeringute asutus. Muigasin, et miks mitte teha endale suvaline tätoveering, "Prim 3" näiteks. Aga asi oli naljast kaugel, olin hilinenud juba 10 minutit, et mitte ajada seda kirjeldust liiga pikaks siis teen lühikokkuvõtte: ma olin iii meeleheitel, et küsisin teed kogematta turistidelt, ühelt vanalt naiselt, vanalt mehelt, ja kui ma olin juba pool tundi hiljaks jäänud, siis otsustasin, et lähen Vodafonei keskusesse, et panen oma kaardile raha ja vaatan kaardilt nagu normaalsele inimesele kohane, kellel on nutitelefon. Leidisn lõpuks selle Vodafone ülesse, vahemärkusena ütles, et terve linn oli täis flamenkotantsijaid ja igasuguseid veidraid kujusid, nt ühel laual oli kolm pead, päris inimesed olid laua all siis, ära värvitud jne ja nad tegid nii jubedaid häali, läksin neist mööda ja võpatasin, kui üks karjuma hakkas.
Jõudsin Vodafone, küsisin,mkas 5€ saab kaardile panna, mul oli lihtsat vaja näha, kus kuradi kohas see salong asub, ma olin juba päris läbi, sooja oli kuskil 35 kraadi, rahvast nii palju, et pidi end läbi nügima. Klienditeenindaja vaatab oma arvutist mu numbrit ja ütleb, et see nr on kinni pandud, sest seda pole üle 6 kuu kasutatud. Tahtsin karjuda... Olin järelikult pannud oma vana kaardi telefoni,mkui selle oarandusest tagasi sain ja tõesti, seda ei ole ma kasutanud üle 6 kuu... Ütlesin talle, et püha jeesus,mkas ta teab, kus asub Coco Beauty. Ütles ei, aga et vaatab telefonist, Google näitas,met 10 min jalutuskäigu kaugusel, seletas mulle ilusti ära,mkuidas pean minema, tavaliselt,mkui keegi mulle teed seletab mõtlen, et las aga seletab, küll ma tänaval küsin teistelt üle, mulle ei jää nagunii meelde. Aga seekord teadsin,met keegi teine peale tema ei saa mind aidata, seega mõtlesin kaasa ja jatsin meelde.
Peale 10 minutit kõndimist ja oeaaegu juba käega löömist vaatas mulle vastu Coco Beauty märk. Juhuuuuu, 1,5 tundi hiljem kohal, aga siiski kohal! Läksin sisse, sees oli niii ilus, hästi naiselik, hubane, balgusküllane, ja vaikne, prantsuskeelne muusika käis. Ütlesin,met tere, mul oli aeg kokkulepitud massaažiks. Vaatasid arvutist, nad ei näinud midagi,mtäpsustasin siis, et rääkisin kellegagi Facebookis ja sain aja klassikaliseks massaažiks. Nad olid nii kimbatuses, ma ütlesin, et rahu rahu, mul on aega ja lehvitasin endale nende teenustepaberiga tuult. Vaatasid ja ütlesi, et ahjaa ongi, Abe jah? , vastasin, et jaa Abe. Abe Ingrid, encantada... Ütlesid,met mul oli kella 13ks aeg, olin jahmunud ja küsisin, kas neil praegu ei ole vaba kohta. Ei olnud, aga pakkusid kolme tunni pärast massaaži. Võtsin vastu ja seadsin sammud randa.
Lebasin palmi all, kiiruga nagu ma kodust lahkudin unustasin päiksekaitsekreemi ja prillid maha, seega olin terve aja murul, varjus. Kella poole kuueks läksin tagasi. Terve massaaži aja ajas mind naerma, esiteks, millne erinevus Eestis tehtud massaažiga, kus massöör tegi mulle nii palju haiget, vahepeal raäkis telefoniga ja CD läks katki ja terve massaaži aja oli vaikus. CocoBeautys tundsin end kui tõeline naine, niii mõnus oli olla. Aga see massaaž oli liiga õrn, ütlesin, et ta võib tugevamini ka teha, aga ei olnud ikka hea. Hoidsin silmad tugevasti kinni ja üritasin iga hinna eest naeru kinni hoida,msest mul oli niiiiii kõdi, kui ta igasuguseid võtteid mu alaseljal kasutas, jumal, siiamaani hakkan naerma.
Kui massaaž läbi sai ja mind ruumi üksi riietama jääti, nägin oeeglist,met mul on otsa ees sügav ja täies ukatus vagu, sain selle sealt massööripeatsisest. Juuksed olid nii sassis, nägin seal kammi ja kammisin oma juuksed kiiruga ära :D. Maksma minnes küsisin, et ega neil ei oleks pakkuda pedijüüri aega, sest alati tundsin ma piinlikust, kui rannas kõhuli lesisin, mu kannad kuivavad siin nagu ma ei gea, mis asjad ja kuna pole elusees pediküüris käinud, siis mõtlesin, et lahe oleks end poputada. Selles salongis ei olnud aega pakkuda, aga ühs teises oli, mis oli 5 min kaugusel. Vastasin,e t kuule, ma ei ole kõige parem orienteeruja, kas ta minuga kaasa i taha tulla. Ütles, et saan minna ühe massööriga, kes nagunii peab sinna minema käterätte viima. Niisiis läksimegi, küsisin, mis ta nimi on, Ru oli ta nimi, ja ta oli seesama tüdruk, kes mind massaažis.
Teine salong oligi nii lähedal, hatše ja eme kõrval :D alati kasutan võimalust, et öelda hatše i eme. Ja pediküür oli superlux! Ma olin ja olen siiamaani nii rahul. Mul oli natuke piinlik, sest ma teadsin, et mu kannad nõuavad suurt tööd, aga kuna tegemist oli tõelise profesionaaliga, siis ei olnud muretsemiseks põhjust. Küünelakiks valisin:Royal Rubi, aügav punane, läheb imehästi kokku mu jumekdate jalgade ja punaste kingakestega. Olin nii õnnelik, istusin seal, viimase kliendina, jalad kreemitatud ja sääred kilesse mässituna, kui kuulsin, et kaks töötajat, üks neist oli seesama naine, kes mulle mu normaalsed jalad tagasi andis, räagivad ja teine hüüab:"Lourdes! Tengo mas dinero en la caja!" (Mul on rohkemraha kassas) Ja siis lõi mil pirn põlema, see Lourdes võibki olla seesama naine, keda Aylen mulle soovitas, kui minu pediküürimeisyer minu juurde tuli ja küsis kas ma teed või kohvi sooviksin,miüsisin,mkuidas ta nimi on. Oligi Lourdes. Jeee :D . Ütlesin talle, et teda soovitati mulle ja sooviksin massaaži, millal saaksin vaba aja, sain järgmiseks päevaks, ehk siis eilseks.
Eile läksingi peale tööd, bussiga, ei pidanud tormama, sest teadsin, et see on Starbucksi taga, HATŠE I EME kõrval. Läksin sinna, olin viimane klient, massaaž oli teisest ooperist, ma pole elusees saanud nii head massaaži, leidis punktid mu seljal ülesse, tegi sealt massaaži ja kostis seesma hääl, kui käteringe tehes. Hiljem palusin tal oaberile kirjutada, mis ounktid need seal mul on, sest ma ei saanud hispaania keeles aru, ütles, et pean kindlasti tegema ka seljale harjutusi.
Kui mind riietuma jättis nägin riiulil Natural Siberca (vms) tooteid, näokoorija jäi mulle silma. Hiljem küsisin,met kas oleks võimalik osta, et mind ajavad mu pisikesed mannaterasuurused ounnikesed itsaesisel närvi. Ütles, et see näomoorija on liiga tugev ja intensiivne, soovitas hoopiski ühte ouhastutsvahendit. Eberlin on firma nimi, õpetas, kuidas oma näonaha eest hoolitseda, milliste liigutustega, kui pakju toodet padjakesele panna jne. Küsis,mmillal viimati näohooldust sain, ütlesin, et kuskil 5 aastat tagasi kosmeetiku juures. Vaatas mulle otsa, küsis, kuidas oma näonaha eest hetkel hoolitsen, ütlesin nii nagu asi on: seep ja vesi, mõnikord natuke sõrmeoysaga kreemi kah. Ütles, et seebiga ei tohiks oma nagu pesta jne, ühesõnaga, lahkusin ma sealt palju targemana, uue ajaga kolmapäeval kell 19:30 ja uhiuue ja minu elu esimese näopuhastuslotioniga :D
Lourdes andis mulle kaasa ka ühe kreeminäidise (saan 2-3 korda seda kasutada) ja ühe seerumi. Ütles, et otsaesisel näen tulemusi kuskil nädala pärast, leppisime kokku, et kasutan hetkel vaid seda puhastuslosiooni, seerumit (enne magamaminekut siis) ja hommikul panen tema antud kreemi. Maksin palju raha, aga samas, see pudel on nii suur ja ma olen juba nii vana ka, et see on normaalne omada puhastuslotionit :).
See Eberlini lotion sisaldab sibulat ja igasuguseid orgaanilisi koostisosi, et tunnen seda lõhna kogu päeva, kreemi pile hommikul peale pannud, sest mu nahk on nii rasune või kuidagi kohe niisutatud, ksegi, kui hommikul pesen nägu veega on näonahk ikkagi peale kuivamist natuke rasvane. Näiteks tana hommikul andsin Carlosele põsele musi (nagu siin kombeks) ja ta põsed jaid mu põskede külge natukeseks liiga kauaks kinni :D naersime.
Vohh, sihuke jutt sis minu esimesest korrast pediküüris ja massaažist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar