Reede, 11. august 2017

Sain, mis tahtsin

Pole miskit uut siin päikese all, tahan teid kurssi viia oma toiumisharjumustega, millest eelmisel aastal ka kirjutasin ja end salasööjaks ristisin. Õnneks enam ma ei varja oma magusalembust, ja üldse, kui mul on kõht ikka tühi, siis ma võin vabalt teiste ees kolmandat korda endale süüa tõsta, las kommenteerivad, peamine on see, et mul oleks energiat.

Siiamaani mulle ei meeldi süüa makarone, majoneesi ja soola, eriti seda viimast, sest mul hakkab nii halb, tunnen alati ära, kui palju toidus soola on. Aga makarone ja majoneesi olen ma pidanud sööma, sest mul ei ole olnud võimalust valida kahjuks, kui toit on juba valmis tehtud.

Aga, millest ma kirjutada tahan on ikkagi magusa söömine. Kuna ma olin seda nii kaua aega vältinud, siis oli nii harjumatu üldse selle suhkrulaksuga, mis nt käsitööjäätisest sain, ümber käia, ma olin nii väsinud, pea käis ringi, higistama ajas, aga oleks tahtnud veel. Jäätise söömisest sain ma jagu kuskil kuu aega tagasi, kui sõin kuus jäätist järjest ära ja selle asemel, et magama jääda pidin tööle minema, see oli kohutav, ma olin nii väsinud. Ühesõnaga jäätisega on kõik, ei paku enam pinget.

Shokolaadiga sama, õnneks siin Hispaanias ei olegi head shokolaadi, kõik on sellised ülilahjad, nad panevad poes need külmkappi, et ära ei sulaks, ja need pole üldse head. Aga siiski, kuna shokolaad Hiina poes on ainult 90 senti, siis ma pidin ju ostma paar päeva tagasi peale trenni öösel. Sõin terve tahvli ära, mitte mingit mõnu, lihtsalt mõtlesin, et nii odavalt sain ikka kätte. Nii et, rõõmu-uudis: shokolaadist on mul samuti ükskõik, mina shokohoolikutekampa kindlasti ei kuulu.

Aga on üks magus asi, arvatavasti hullem, kui shokolaad ja jäätis kokku... Maapähklivõi. Ma olen viis korda seda ostnud, kaks korda ostsin oma lemmikust Fruteriast: suur 500g purk maksab natuke üle kahe euri. Siis üritasin otsida natuke "tervislikumat" varianti looduspoest, leidsin 350g, ei sisaldanud suhkrut, aga see-eest sisaldas palmiõli ja kõiki teisi ebavajalikke asju, maksis 5€. Kassas makstes mõtlesin, et miks ma jumala eest ostan seda, aga ma ei saanud midagi parata, sõltuvus tegi oma töö. Ja kaks korda olen ostnud veel juurviljapoodidest, võtnud lusika juba kaasa, sest inimene ei suuda ju oodata, et koju jõuaks. Ma olin täielik sõltlane. Miks ma ütlen olin? Sest ma veenan, sunnin end poes rahulikuks jääma ja mitte ostma, tuletades endale meelde, mida kõike see sisaldab, ja ma ei ole võimeline päevas ühe lusikatäie seda sööma, vaid ma langen selle maitse lõksu ja ahmin kogu purgi kohe sisse, lubades, et see lusikatäis on viimane.

Eile oli mul vaba päev, tõusin ülesse, vaatasin peeglisse, ja ennäe, mu klaaridel beebipõskedel, ninal ja laubal on terve armee punnikesi. Mõtlesin, et näed siis, saan kõik, mis tahan. Nahk näitab väga hasti, kuidas inimene toitub. Ja minu tervislikud valikud jäävad varju, kuigi ma söön iga päev ka juurvilju suurima heameelega, aga suhkur teeb 1:0. Eile tuli ukrainlanna mu juurde, tundis rõõmu, et tavaliselt ilus tüdruk nüüd mädapaistete all ainult köögis passib. Tuli mu nahka vaatama ja hakkas igasuguseid kusimusi küsima, ütlesin, et mul on allergia, ja need punnid lähevad kuskil 2 nädalaga minema, ma ei oea kuskile haiglasse minema, nagu tema soovitas.

Täna hommikul on veel hullem, nii masendav, aga see on meeldetuletus mulle. Tuleb teha samamoodi nagu Eestis: ei suhkrule, kohvile (eile jõin 5 tassi kohvi, et olla ärkvel, et Christianiga öösel rääkida), makaronidele, valgele jahule ja sellele saatanlikule pähklivõile. Ei ole mõtet niimoodi pekki keerata oma pingutusi, kuigi ma ju teen hea meelega trenni (võimlen, jooksen jne, selline tavaline kerge liigutamine, mis teeb mu kehale ja hingele head). See hea energia- ja turvalisusetunne kestab paar minutit ja siis olen ma üleni higine ja väsinud.

Täna sõin hommikusöögiks kaerahelbeid kaneeliga ja joon hetkel sidruniteed. Kuu aega puhastan oma organismi, söön vaid puhast kraami ja joon vaid vett mõndade lisanditega (ingver, sidrun). Ma tahan oma näonahka säästa, oma närve hoida ja mitte vabandada inimeste ees, kes peavad mulle otsa vaatama, et ma olen teadlik oma näonaha olukorrast.






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar