Hommikul käis mind meie naaber vaatamas, kes on ühtlasi arst. Ütles, et no ega midagi, aega läheb, jalg läheb suure tõenäosusega veel koledamat värvi (hetkel lilla ja pruuni segu).
Mul hakkas oma toas lamamisest nii külm, et läksin mööda seinu liikudes ühel jalal koperdades suurde tuppa, et natukenegi sooja saada. Kõik olid nii õnnelikud mind nähes, poistel jäi suu lahti, kui nendega üle tüki aja rääkisin. "Rääkimise" all pean ma silmas kahte lauset, küsisin poistelt:"Tsau! Mis teete?" Nemad:"..... (vaikus imestusest) midagi" Mina:"Aaa, vaatate Microsofti!" Vanem poiss:"Mindcrafti..." :D
Näitasin neile, mis üritus meil Eestis algas, vaatasime mu telefonist Tõnis Mägi esinemas (2014 a) , siis näitasin otseloomulikult Liisi Koiksoni "Puudutust"; Tuljakut. Siis tahtsid näha modernsemaid muusikuid, palun väga Nublu; Genka; Pluuto ja vanahea Smilers. Naispresidendi olemasolu oli nende jaoks shokk. T. H Ilvese juttu sai ka räägitud. Sõime lõunat, läksin üle nädala aja (!!!) välja, kõndisin pargis ringi. Kaks inimest pidasid mu kinni, küsisid, mis minuga juhtunud on, et polevat mind liiga kaua aega näinud.
Avastasin, et saan kõndida, naeratasin omaette õnnest, jalgade amputeerimise võib kindlalt välistada. Istusin varjus, vaatasin basseini poole, kus keegi ei ujunud, inimesed võtsid päikest, selline kadedus tuli peale... Jalutasin 15min, hakkasin uuesti korteri poole minema, väiksest tõusust ma siiski ülesse ei saanud, pöörasin ümber ja tulin mööda tasast teed.
Mul on nädal aega olnud kookose isu... Kui isa poistega basseini läks ja ema beebiga tuttu, otsustasin poodi minna. Ostsin paki mandleid ja kookoshelbeid, enne minekut nägi vanem poiss mind ja hüüdis rõõmsalt mu nime, süda sulas :D Kodus röstisin mandlid pannil ära ja hakkasin mandlivõid tegema. Siis tulid poisid isaga ka koju, ema tõusis beebiga ja kõik olid põnevil mu tegevusest. Ale ja Seb (poisid) olid peaaegu külje all mul, tahtsid kõigest kõike teada. Seletasin neile, mis ma teen.
Lõikasin õuna sektoriteks, panin mandlivõi kausikesse, läksime kõik rõdule ja sõime. Nad olid VAIMUSTUSES, keegi polnud elusees nii maitsvat asja saanud. Lõikasin porgandit ka neile, väga maitses. Noorem poiss ütles, et kui Armeeniasse lähme, siis pean seal ka tegema.
Ema tegi rohelistest taimedest jooki, väga maitsev. Siis tegime guacamolet, tegelikult ainult mina tegin, väiksem poiss purustas küüslaauku. Isa läks lastega poest nachosid ostma, pluss tõid maitsmiseks pitayat ja kahte teist puuvilja veel, homme proovime.
Sõin oma õhtusöögi ära ja läksin ujuma, isa ütles, et ma mitte mingil juhul üle ei pingutaks, et mitte uuesti alguses olla. Lubasin, et ei liiguta oma jalgu ujudes, millest ma ka kinni pidasin.
Selline vabaduse tunne oli basseinis ujudes et ma ei vahetaks seda mitte millegi vastu. Ootan juba, et saaksin terveks, et jälle joosta, joogas käia ja ehk ka tantsimas.
Head und!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar