Meie imeline korter

Nii palju, kui mina olen erinevates kortermajades Hispaanias käinud on koridorid ja trepiastmete vaheline osa üliilusasti kaunistatud, vaevanähtud puhtuse ja iluga. Meie korter on esimsel korrusel, tulime liftiga, mina ja Rosetta, ja Mick tuli teisega järele, kui liftist välja astusime oli Mick juba enne meid kohal, naeris, et jeee ta on jälle esimene. Neil on omamoodi võistluseks see kujunenud, kes saab varem liftiga ülesse. Ma eelistan treppidest kaia, sest see lift jõnksatab alati kaks korda nii tugevasti nagu tahaks mind sealt välja lükata. 

Jõudsime korterisse, koridor on viisakas, kuigi lilled vaasides on närtsinud, aga siiski, puhas ja normaalne, kuigi valgus ei ole üldse. Köök on kohe koridori kõrval, sealt edasi saab terassile, kuigi see on mõeldud lihtsalt pesu kuivatamiseks, sest sealt ei näe välja, ainukt taevast näed ja ülemiste korterite rõdusid. Elutoas on suur diivan ja vana telekas, põhilise ruumi võtab ära jookide kastid, mis Mick peab baari viima, kui ehitus seal lõpuks lõpeb. Rosetta rääkis,met kõögis saan siis süüa teha ja kui oesu tahan pesta, siis pean nuppu vajutama lusikaotsaga, sest nupp on eest ära kukkunud, ja ega Micku käed seda parandama ei tõuse. Mick naitas, kus minu tuba on, duširuum ja andis mulle võtmed. 

Raäkisime köögis juttu, kui tagant toast tuli välja nende sõber. Hiljem Rosetta käest sain teada, et nad võtsid selle mehe Fuengirolast kaasa, neil oli seal enne baar. Sest keegi ei sallinud seda meest seal. Kuna ta raägib liiga palju, tal pole omakseid ja ta ei saa ise korterit üürida. Nii palju siis "sõber on külas", see sõber on elanud siin sama kaua, kui Mick oma Rosettaga. Mis veel, Mick ja Rosetta elasid enne Residencias... Õudne elu ma ütlen, väga hull elada 4 aastat kuskil hostelis, jagada vannituba apppiiii. 

Aga, meie korterist siis. Ma hoian alati oma toaukse kinni, sest see iirlane (vana mees, kolis Hispaaniasse 20'aastat tagasi, ta nimi on Desmond) on nii vana, et ta ei saa ise arugi, kui tal näiteks õnnetus jubtub ja ta püksid täis laseb. Rosetta vahepeal ise ütleb talle, et ta tuleb nüüd ta tuppa ja paneb ta asju pesema. Meie korteris on pidevalt hapu hais, õudne, nagu hapukurk haiseb koguaeg. Mina hoain oma toas ööpäev läbi akent lahti, sest see vänge hais tungib ka minu tuppa. 

Desmond unustab asjad kohe ära, ta on küsinud minu käest umbes 20 korda, mis mu nimi on, kus ma pärit olen. Ta on öelnud umbes miljon korda samu fraase erinevates keeltes ja öelnud, et ta oskab 9 keelt. Täna rääkisime köögis, küsisin, kuidas tal läheb, ütles, et järjest halvenimi, tasakaaluga on tal probleeme, nägin et tal on peas uued suured armid, ju siis eile õösel ta kukkus. Seda ma kuulsin läbi une, et keegi karjus vannitoas ja hiljem, kuulsin Micku häält, kes ütles:"Sleep tight!" 

Minul on pisike tuba, kahe voodiga, öökapiga, mille sahtlistws oli paksult juuksekarvu täis, öölamp, normaalne kapp, aken vaatega naabermajakorterile, ja väike laud. Õnneks ei ole toas kunagi palav, sest päike ei paista kunagi siia.