Ütles, et see on surnud, vahtides mulle otsa, taganesin kohe ja ütlesin, et võtku ära, jumala eest. Kutsus mu lähemale, togides harjavarrega imelikku pikka asja, loomakese saba... Jorge oli päris nukker, et ma Lagartija uksega pooleks rebisin.
Iga hommik enne 7 üleval ja jooksma, pole üldse võlts naeratus :D
Alustan päeva algusest, ärkasin enne kõiki teisi ülesse, jätsin igaks juhuks märkme neile ja läksin välja jooksma tunnikeseks. Alguses jooksin siin pargikeses, mis on üliväike, ümber liivakasti ja basseini :D loll tunne oli, seega "võtsin julguse kokku" ja läksin ÜKSI turvalisest tsoonist välja, sisse ja välja saab vaid turvamehega rääkides. Jooksin vasakule ja siis paremale hästi kõrgele ja siis uuesti tagasi, umbes pool tundi. Et tagasi korterisse saada pidin ju jälle turvat paluma, et ta ukse lahti teeks, küsis, kes ma olen, ku ma elan, kellega ma elan ja miks ma elan, ise samal ajal rahulolevalt muiates. Ütles, et jajaa, ma tean, kellega sa oled, teil on ju kolm beebit.
Tuppa jõudes tegi Jorge hommikusööki, pühapäeviti Paola ei aita meid, seega mina olen teenija rollis, mida ma vihkan :D päriselt... Jorge ulatas kohe mind nähes värskelt pressitud apelsini ja mingi puuvilja segumahla. Sain eile teada, et kolumbialased söövad ALATI puuvilja enne sööki. Sõime siis hommikusööki ja isadepäevatorti, mille pereema oli eelmisel päeval juba tellinud, mis maksis 50€, läbimõõduga 12cm.
Siis printisime mulle Medellíni, Colombia ja kolmanda kaardi ka välja, et ma saaks aru, mis toimub, kuhu me läheme, kus me juba käinud oleme jne. Mõtlesin, et peaks mingi nimede paberi koostama, sest iga kord, kui mul ei tule meelde, kes on nt Roberto/Tim/Angel vms ei suuda Jorge oma pettumust varjata, vaatab mulle silma sisse ja ohkab. Sada korda on seda juhtunud ühe naabrimehega, kes on Usast pärit ja kes mind igal võimalikul teel tervitab Jorge kaudu, ja kui siis Jorge mulle ütleb, et .... saatis pildi vms, ja ma kysin, kes see on ei suuda Jorge uskuda, et ma ei tea oma suurimat fänni.
Mõtlesin, et koostan nimekirja asjadest, mis mulle rõõmu ja närvirakkude kadu pakuvad.
Plussid on 1. Mul on oma duširuum 2. Ma saan iga kell ujuma/jõusaali/jooksma minna 3. Ma ei pea midagi sööma, mida ma ei soovi 4. Ma ei pea olema lastega üksi 5. Meil on tore teenijanna, kes kuulab mu soove 6. Me sõidame ringi 7. Jorge ja ema on haritud ja laia silmaringiga 8. Meil on alati värske toit laual 9. Poisid ei tule mu tuppa 10. Ma saan KOGU AEG hispaania keeles rääkida 11. Jorge perekond on mu lemmik, saan olla mina ise ja parem veelgi 12. Vanemad usaldavad mind ja räägivad isiklikke asju 13. Isa võtab asja rahulikult "Kui lapsed vähemalt paar lauset ing k ütlevad on super. MIna olen nagu sissejuhatus Au pairi omamisse" 14. Jorge tahab väga mulle kõike näidata, toetab mind, et ma kõike kogeda saaksin 15. Rahustab mind maha, kui ma põen, et poisid hoiavad saja km distantsi
Miinused on 1. Ma olen esimene Au pair nende peres, poisid võõrastavad ja ei tee ise midagi, et asi sujuks 2. Poisid 5 ja 8 on ära hellitatud, ma pean neid LUSIKAGA söötma, ulatama ja hoidma kinni tassi, tassima nende seljakotte 3. Vanemad arvavad, et nii on õige, lapsed ei ütle ku agi palun/aitäh 4. Ma olen vahepeal nagu kaamel, kui linnas ringi käime nende asjadega :D täielik alluv, õnneks see nii ei jää 5. Puudub koostöö
Tegelt suva, põhiline, et ma naudiks Colombias olemist, kohe kui telf korda saan lahen linna avastama.
Tänase päeva veetsime St Elenas, kirjutan sellest siis, kui pildid kätte saan. Igaljuhul, see on põhikoht, kus tulevad lilled pidustustele, nägin hordideviisi gallasid ja murtud südant meenutavaid lilli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar