Córdoba

Eelmisel nädalavahetusel (18-20) olime Clementine, Jena ja Jenniga (šotlanna) Córdobas. Jube kiireks läks kogu asjaajamine, alles neljapäeva õhtul ostsime rongipiletid, bookisime ööbimiskoha Airbnbs ja alles reedel hakkasin pakkima.

Reedel tuiskasin mööda maja ringi, mõtlesin, miks ma alati kõik viimasele minutile jätan: leiva ostmise, tubade üle tõmbamise, triikimise, asjade pakkimise. Käisin hommikul jõusaalis, kella 11-ks läksin Speakingusse, jooksin koju ja tegin kõik eelevalt kirjapandud kohustused.

Sõin ruttu lõunasöögi ära (sõme fideod) ja jooksin lipu juurde, sest sealt pidi Enrique mind peale korjama. Ootasin 20 minutit seal, lõpuks jõudsid kohale, edasi sõitsime Alcazari rongijaama. Seal saime kokku Jenniga ja Fernandoga (?), olen teda enne ka maininud, Dylani töökaaslane.  Kuna Fernando elab Sevillas tuli ta sama rongiga, mis meie. Tuli meie vagunisse ja rääkisime juttu. Ta on lihtsalt nii naljakas, sest ta räägib ülivihaselt, tal on oma kindel arvamus KÕIGE kohta. Näiteks, ütlesin talle, et olin Malagas, Malageta rannas ja mulle väga meeldis, ta vaatas mind sellise pilguga "Mida sa mõtled endast? Kuidas sa julged nii arvata?" Ja utles, et Malageta on üks mierda, kõige koledam rand, mida ta teab. Ma naersin ja ütlesin, et mina nautisin mägede vahel vees ujumist. Aga õnneks ta soovitas mulle paremaid randu ka, ei saanud ainult negatiivsust: Gadiz ja Vuelva.

Jõudsime Córdobasse umbes kell pool kaheksa õhtul, õhk oli palju soojem, kuigi kell oli nii palju. Hästi vaikne oli, läksime Google Mapsi järgi sinna, kus meil tuba broneeritud oli. Jõudsime õnnelikult kohale, koputasime uksele, keegi ei vastanud. Natukese aja pärast tuli rõdule üks noormees koos oma sõbraga, küsisime, kas ta on Alejandro, kellel Airbnbs kuulutus üleval. Ütles jaa, ütlesime, et lasku meid siis sisse, oleme ned neli tüdrukut, kes toa rentisid, 60€ maksid ja kirja saatsid. Ta tegi suured silmad ja ütles, et ta ei ole mingit kirja saanud, rahast raäkimata ja et tal on inimesed sees ja ta ei saa meid vastu võtta. Natuke aega Vlementine ja Jena veel rääkisid temaga, ta ei tulnud isegi all, vaid passis seal rõdul, aga loppkokkuvõtteks läksime sealt minema. Istusime kiriku kõrval, otsustasime, et kirjutame Airbnble kirja, et meil on hostiga probleem, raha makstud, oleme võõras linnas ja meil pole kuskil magada. Samal ajal, kui Jenn kirja kirjutas, tantsisime meie Jenaga
sevillanat ja ei lasknud tujul langeda, soe oli, raha oli ja olime ju kõik koos.

Lõpuks laksime ühte kohvikusse, sõime, jõime ja kirjutasime edasi ning otsisime uut kohta, leidsime ühe soodsa hosyeli. Asukoht oli hea, odav ja normaalne koht. Pasime oma asjad tuppa ja edasi läksime välja. Lõbutsesime, tantsisime ja tutvusime inimestega, meie Jenaga jõudsime pool kaheksa tagasi hostelisse, Clem läks Jenniga varem.

Laupäeva hommikul sõime välikohvikus, pidasime plaani, mida vaatama minna. Käisime katedraal-mošeed vaatamas, Alcazar de los Reyes Christianos jne, igalpool oli midagi vaadata. Lõunat sõime ühes kohvikus, tellisime salmonrejot, flaminquini ja tanavapoest ostsin hästi ilusad kõrvarõngad ja ühe väikse koti. Kõndisime terve päev labi mööda ringi, käisime väiksel shopingul, ostsime külmutatud jogurtit ja tagasi hostelisse jõudsime kella kümnest õhtul. Läksime välja ja pühapäeval tulime koju.

Kui Campo de Criptanasse ringiga jõudsime sadas kohutavalt, tuul oli ka nii tugev, mu vihmavari läks pahupidi tuule käes. Ostsin poistele kommi ka Córdobast, nad olid päris õnnelikud mind nähes.

Zara