teisipäev, 1. november 2016

Kaks vaba päeva

Küll läks kiiresti mööda see tõsine minu vältimine, täna juba saime Alberto padrega päris hästi suheldud. Kiitis lõunasöögi ajal, et väga hästi tehtud salat.

Esmaspäev ja teisipäev olid siin vabad päevad, peeti Halloweeni ja täna oli kõikide pühakute päev, võrdub enam-vähem meie hingedepäevaga, sest mälestatakse lahkunuid ja ollakse lihtsalt mõtetega eemal, selline vaikne päev.

Esmaspäeval olin lastega terve päev läbi üksi, sest vanemad pidid töötama. Käisime jalgsi Milagrose juures,met Alberto kostüüm ära tuua. Alberto on nagu mina väiksena, aga mitte nii hull, aga ikka solvub, keerab tänaval otsa ringi, et läheb koju. Kõnnib teiselpool teed, kõnnib autoteel mitte jalakäijateteel, jonnib, lööb mõtlemata ja pärast hakkab elueest vabandama (mind ei löö kunagi!), mänguhoos on täiesti pöörane. Guillermo on nagu Margit: tegeleb paljude asjadega:mängib flööti, mängib tennist, teeb arvutis igasuguseid asju, on hästi jutukas ja heatahtlik, vahepeal, kui Alberto teda oma käitumisega närvi ajab siis hammustab oma huult ja üritab mitte nooremat venda lüüa. Aga mõlemad poisid on südamlikud ja viisakad, jumal tänatud, lihtsalt Guillermole on terve elu korrutatud, et ta on vanem vend ja ta peab eeskujuks olema, ja ta ongi oma olemuselt inteligentne.

Beatriz ütles esmaspäeva hommikul, et läheksime parki, mängiksime korvpalli, jalkat või oleks aias, aga lihtsalt et oleksime õues. Kui olime Milagrose juurest koju jõudnud hakkas Alberto oma solvumistega jälle pihta, pta ei tahtnud mutte midagi thea, isegi jalkat ei tahtnud mangida. Alberto eraldus kuskile ara mõneks ajaks, kui meie Guillermoga arvutis Halloweeni maskide pilte otsisime, et need välja prinitida ja värvida. Läksin ja otsisin maja peal Akbertot, hüudsin, kas ta on üleval, kuulsin, et vastas vaikselt:"Mkmm" otsisin ja otsisin, lõpuks leidsin ta väiksest elutiast tugitooli tagant, ta on nii väike, nagu mina väiksena, jälle sarnasus. Pani mu kannatuse proovile, mõtlesin samal ajal teda välja meelditades, et püha jeesus,mkui tugevad närvid tervel mu oerekonnal olid, et minusugust üles kasvatada, mäletan väga hasti,mkui tuhti solvusin iga asja peale... Rääkisin temaga inglise ja hispaania keeles, et ta tuleks ikka välja,mlaheksime teeksime maske jne. Guillermo huüdis mind, hüüdsin vastu,met tuleks sinna,met Alberto on muy muy triste (väga väga kurb) Guillermo tuli, küsis sosinal, hästi südamlikult Albertolt:"Que pasa mi hermano?" (Mis juhtus, mu vend?) ja Akberto vastas midagi hasti vinguvalt. Peale viieminutilist läbirääkimistbtulintabsealt ikka välja,mjooksis arvuti juurde,mistus laua peale ja hakkasime maske valima. Siis laks juba kõik hästi, Al tahtis Transformeri maski (Transformer on selle poisi tõeline lemmik, ta ei kuula mitte iialgi muusikat, aga vot Transformer3 muusikat võibki kuulama jaäda, ja videosid vaadata võib ka lõpmatuseni), mina võtsin tavalise maski,mmis käib ainuklt silmade ette, ja Guillermo printis ningi naljaka maski.

Mõne aja pärast tuli Alberto padre koju, esimest korda olin õnnelik, et ta nii vara koju tuli. Alberto padre on Alberto lemmik inimene, ainult oma isaga olekski. Vahepeal ikka vihastavad ka teineteise peale, naljakas on vaadata, kui sarnane käitumismaneer neil on, kõik väljendid,mhäälega mängimine, kätega vehkimine "Hombreee! (meees, sellele järgneb käeviibatus ülesse, kulmu kortsutus ja haäl laheb hasti madalaks) -see on üks näide :D. Igaljuhul, meie kaunistasime Guillermoga maja prinditud Halloweeni asjadega, põhiliselt panime kaunistusi poiste toauksele. Kuulasime Halloweeni muusikat ja Alberto oli oma isaga õues.

Mõne aja parast tuli Alberto padre mind ka tervitama, siis juba saime natuke oaremini läbi, näitasin talle, et tegin maski ja kui nägi kaunistatud ust oli ka õnnelik. Katsin köögis laua ja sellega meie vestlus piirdus, kuni õhtusöögini, kui ta vihastas, et ma shokolaadi ei tahtnud süüa. Seletasin talle, et MINU arvamus on, et hommikul on parem maiustusi süüa, sest peale õhtusööki lähen ma otse voodisse ja magama, aga tema arvas, et seal ei ole mingit vahet, sest kalorid imenduvad nii ehk naa :D soovisin head und ja tulin tulema.

Aga esmaspäev veel jätkus, sest oeale siestat, kell neli, oli Guillermol vabast oäevast hoolimata tennisetrenn. Pidime kolmekesi minema, sest Akberto ei saanud koju üksi jääda, kuna koristajat ei tulnud ja vanemad olid tööl. Olime Albertoga tenniseplatsi kõrval pargis, mängisime: peitsin Madridi rongipileti ära ja ta pidi üles otsima, ütlesin warm, hot (soe, kuum) ja cold, freezing (külm, jäakülm) kui õige või vale suund oli. Mängisime seda u kümme minutit, pidevalt rääkisime inglise keeles, sest see oli inglise keele tunni asemel, esimest korda selle aja jooksul, kui alustasin ingl keele tundidega, olime õues ja lihtsalt rääkisime. Väga hea oli. Hiljem laksime poistega parki, sest Alberto äkitselt tahtis pargis mängida. Poisid ronisid puude otsas, ma istusin ja vaatasin augustikuu videosid, kui alles nendega seal pargis olin, vaatasime kõik koos ja lihtsalt naersime. Hiljem filmisin neid, sest soovisid Margitile õnne. Kui olime gideote tegemise lõpetanud ja hakkasime üle vaatama, vajus väike Alberto mulle selga ja lubtsalt naeris, ta on mind nii omaks võtnud ja uskumatu,maga ta räägib kogu aeg minuga nüüd inglise keeles, küll suurte vigadega, aga siiski, ta tahab räakida inglise keeles, see on väga väga suur asi, vahepeal küsib Guillermolt, kuidas mingi sõna inglise keeles on ja siis ütleb mulle.

Täna oli Alberto padre kodus, hommikul oli tegemist, et lapsed end riidesse paneksid, sest nad ajasid mingit juttu, et tahavad alles siis riidesse panna, kui isa üles touseb (kell oli pool kümme!). Aga vahemalt nad sõid nirmaalsel ajal ja lõpuks panid ikkagi riidesse ka, sest Alberto padre magas nii kaua. Kui Akberto padre üles tõusis tõnbasin tiad puhtaks ja hiljem läksime Guillermiga tennist harjutama. Mängsime ainult seinaga, mitte omavahel, sest kumbki nagu ei tahtnudki. Nii väsitav oli, päike oli niiii ere, tundsin,mkuidas silmad vajuvad kinni. Vahepeal istusin maas ja vaatasin, kuidas ta mangib. Samal ajal karjusid mingid teismelised Rubia ja rubia, Guillermo läks närvi, tahtis nendega rääkima minna, ütlesin,met pole hullu, mängi aga edasi.

Hiljem laksime vaatasime ratastega, et kas jõusaal on täna õhtul lahti, ei olnud. Aga Guillermo yahtis natuke mängida kuskil kraavis, lasin tal mangida, sest mida mul kodus ikka teha oleks, mõtlesin. Kui koju jõudsime küsisin Alberto oadrelt, kas lähen ostan leiba, ta ütles, et Mercadona ja pagariäri on kinni,msest täna on suur püha. Aga mõni hetk hiljem ütles, et laheb ostab ühest poest,mmis on lahti, aga on väga kallis, leiba, mina oidin samal ajal tegema pastat,mpakkusin välja,net teen salatit ka, tegingi. Pärast rääkisime Alberto padrega toidutegenusest, kellakeeramisest jne, ei olnud selline sunnitud vestlus õnneks.

Kui Beatriz koju jõudis, mängisime Guillermoga samal ajal arvutus kokkamismängu. Pidin kohe ütlema, et ma tegin oasta valmis,msest tundsin uhkust, sest mul oli tunne,met see tuli oärai hasti välja, hiljem, kui sööma hakkasime, tuli välja, et liha pasta sees ei olnud keenud, sõime nagu koerakrõbinaid.

Pärast siestat laksime uuesti Guillermoga tennist mangima. Seekord mängisime koos, täiega lahe oli, jooksin täiega, tundian, et olen elus, polnud enam väsinud, nii hea oli olla, aina paremini tuleb välja, ühe käega on kergem manguda, aga eks pean rohkem harjutama,msiis tuleb kahe käega löömine ka välja. Palju nalja sai, mängisime kella viiest poole seitsmeni. Koju jõudes jõin teed, sest kurk natuke valutas, Guillermo sõi snäkiks sõorikut ja jõi kakaod, hiljem vaatasime "Suure mamma maja" minu soovil, sest siis on mul kergem hispaania keelest atu saada, kui olen filmi enne näinud. Pärastpoole Guillermo harjutas flööti, kuulasin seal kõrval, tahtis et oleksin pidevalt temaga, nii hea tunne oli. Mängis Hey brotherit, Wake Me Up When December Ends ja mitmid kuulsaid palasid veel, mitte puhtalt, aga siiski väga ilusti.

Õhtusöögiks sõin nuudlisuppi, jõin teed ja sõin Milagrose tehtud kroketasid, väga hea õhtusöök oli. Tore päev, aga õnneks homme on lastel kool ja vanemad tööl, minul on kell 11 speaking ja õhtul saan lõpuks ometi jõusaali minna!!! Juhuuu, ma olen nii õnnelik sest naen Vlementine üle viie päeva,msest ta oli Toledos, kuna ta terve perekond tuli Prantsusmaalt Toledosse ja isegi siia, Criptanasse, et oma tütrekest näha, kellel on jumala suva neist.

Zara

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar