pühapäev, 27. november 2016

Nati kontsert, sporditüdruk

Laupäeva hommikul tahtsin hästi kaua magada, aga Clementine nii ei arvanud, ta helistas mulle kell 9 hommikul Enrique telefoniga, sest ärge, unustagem, ta telefon oli ju "kadunud". Ütlesin oma sõbrakesele, et ärgu muretsegu, telefon on turvalises kohas ja kui Jena kavatseb millalgi tagasi tulla, saab tagasi.

Kella kümnest läksin ülesse, tegin hommikusöögi, koristasin, triikisin, käisin jooksmas ja rattaga sõitmas, kuulasin muusikat, käisin pesus ja kella viieks läksin jõusaali. Olin kaks tundi seal, sest kell kaheksa tahtsin minna kontserdile, kus Clementine host ema kitarriga esines.

Kontsert oli super super super! Orkester koosnes kolmest kitarrist, mandoliinidest, ühest suurest viiulimoodi pillist, mille nime ma ei mäleta, ja hiljem, kui üks laulja laulma tuli lisandusid ja trummar ja klaverimängija. Istusime Enrique, ta laste (Rodrigo, Elsa ja Enriquega) ja muidugi Clementinega rõdul. Nautisin täiega, õnneks olin pidulikult riides ka, mitte nagu eelmisel korral, kui suusajope ja tossudega kontserti vaatasin. Väike Quiqe pani mund tähelepanu keskpunkti muidugi: keset kontserti tuli mu kõrvale, tahtis vabale toolile istuda, aga kuna ta ei mahtunud minu istme ja teise istme vahelt käbu, siis ta tõmbas seda tooli, nii et kogu saal kajas, kõik vaatasid meie poole, üritasin seda väikest poissi sinna toolile saada, seega tõstisin seda tooli veel, lootusega, et see enam häält ei tee, kus sa sellega, tegi ikka.

Peale kontserti, kell kümme, jätsime hüvasti ja ma jooksin koju :D. Sest ma tahtsin joosta ja mul oli külm, ja ma olin nii õnnelik.

Täna, pühapäeval ärkasin üsna vara, sõin hommikusöögiks avokaadot ja paprikat oliiviõliga ja läksin jõusaali, proovisin uut kõhulihastetreeningut. Julm ikka, vajab täiega tugevust,maga hea uudis on see, et mu jalad on palju tugevamad, nüüd surun jalgadega 60kg, enne, alustades suutsin ainult 40kg. Hiljem läksin rattaga sõitma ja õhtul käisin jooksmas. Kui koju jõudsin oli perekond koju jõudnud. Nii tore oli neid näha. Sõin õhtusöögiks keedumuna tomatiga ja rääkisime juttu, Beatriz näitas videot, mis nad olid teinud, see mannekeenivideo, terve perekond oli tardult paigal nagu mannekeenid, nii lahe oli, super perekond. Ütlesin neile, et olen väga õnnelik,et nad kodus on, rääkisin, kuidas mul nädalavahetus läks ja jutustasime niisama,mhästi mõnus olemine oli. Homme Alberto padre tööle ei lahe, toötab lastetoa kallal, kuna nad (ainult Beatriz) tahavad uut möoblit ja remonti, siis ta peab tuba ettevalmistama hakkama. Ütlesin,,et, kui ta abi vajab, siis öelgu, aga et hommikul lähen jõusaali ja kell 11 inglise keele tundi.

Nüüd vaatan midagi ETVst võib-olla ja siis jään magama, meil on tüdrukutega plaan minna Granadasse, aga me ei tea veel, kas lähme.

Zara


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar