kolmapäev, 2. november 2016

Siesta mõtted

Täna öösel jäin haigeks, magama sain jääda alles peale kella kolme. Mõtlesin igasuguseid mõtteid seoses minu kojutulekuga, mida edasi tegema hakata, siiamaani ei suuda uskuda, et kõik teed on mu ees valla, ei oea ju enam kooli minema. Kuulasin kolm "Ööülikooli" loengut, vaatasin Ringvaadet järele ja otsisin oma kohvri läbi, et üles leida köhatabletid, samal ajal imestasin, et mul on niii palju riideid, kuidas need kõik kohvrisse mahuvad.

Hommikul läksin kubujussina Speakingusse, Manuel rääkis terve tund aega, lihtsalt oma nädalavahetusest. Mind ajas niii naerma, sest me ei saanud Vlementinega kordagi midagi raäkida, meie küsimusi ta lihtsalt eiras. Aga ikkagi,mmulle meeldub Manuel, selline lahe vanake, uskumatu,met ta nii hästi inglise keelt oskab, ta on hasti palju reisinud ka. Järgmine nädal lähme tema juurde lõunale, tahab meile oma elamist näidata, oma naist Elenat, kuigi ma olen teda umbes sada korda juba näinud, meenutab ema töökaaslast.

Koju jõudsin kella kaheteistkümnest, hakkasin kohe tube ületõmbama. Samal ajal kuulsin,met Alberto tuli koju. Ma ei saa aru, miks ta alati nii vara tuleb.

Kui Beatriz jõudis lastega ütlesin, et olen vist haige. Katsus mu oead ja arvas, et mul on oalavik, sain Ibuprofeni. Joon kogu aeg teed...

Lastel pole täna ühtegi ringi, pean ootama, et nad oma kodutööd lõpetaksid, siis lähme parki. Õnneks saame seal teha inglise keele tunni, ongi vaheldus, ma ei viitsi kogu aeg neid tunde ettevalmistada. Loodan,met ikka räägivad ka seal oargis minuga, mina kavatsen lihtsalt rahulikult pingil istuda, sest tunnen end nii nõrgana.

Õhtupoole lähme kogu oerega Mercadonasse shopingule. Alberto padre oli nii naljakas, kirjutasime ülesse,mmis poest peame ostma, Guillermo küsisp, et mis veel vaja, Alberto vastas juba kolmandat korda, et nuudleis ja orügikotte. Ei oska seda edasi anda, aga see oli naljakas, kui ta juba kaheksandat korda seda teisest toast hüudis.

Minu plaan on kastega võimalikult hilja oarki minna, seal pargis hästi kaua olla, loodetavasti leiavad endale seal mängukaaslased,msest mina ei taha joosta ega midagi teha. Loodetavasti, kui koju jõuame on kell juba kuu läbi, siis on neil snäkiaeg, ja mingil ajal peaks Beatriz siis koju jõudma.

Zara

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar