Kolmapäeval avasime baari, hommikul kell 8 sõitsime kolmekesi Mick. Mina ja Rosetta autoga baari. Seadsime seal kõik korda ja jäime kliente ootama. Päevajooksul kais kuskil 10 inimese ümbes, õhtul tuli räigelt. Kuskil 20-21 oli niiiii palju inimesi, õnneks Rosa ja Matheo juhtusid just baaris olema ja hakkasid kohe aiatama. Mõlemad tahavad baaris tööle hakata, aga Rosa hetkel veel ei saa, sest tal ri ole luba Hispaanias tööd teha, järgmisel nadalal võib-olla saab asjad korda. Igaljuhul jah, see kolmapaeva õhtu oli niii nii kiire, kui kliendid lõpuks ära laksid siis lihtsalt naersime. Kõik oli organiseerimata, kooskõlastamata ja valitses totaalne kaos.
Näiteks, kui pidin viima ühe pitsalõigu lauda ei vaadanud ma isegi sellele naisele otsa, sest Mick oli lihtsalt visanud selle pitsa sinna taldrikule. Mul oli nii piinlik seda nässerdisy viia, õnneks ma teadsin, et see maiyseb hasti, ag no välimus.... Hiljem utlesin Mickule :"Ole hea, järgmine kord pane pitsa ikusti taldrikule, nii et juust mööda taldrikut laiali ei oleks" Tema vastas, et ta kõrvetas napu samal ajal ära ja et ta ei saanud paremini. No jah, mis seal vaielda, lihtsalt oleks võinud ju siis teise lõigu panna, aga olgu.
Järgmine näide kaosest oli näiteks siis, kui mina ja Rosa pidime tegema salatit, kujutage ette, ülioalju inimesi, Rosetta, kes on tegelikult määratud seal süüa tegema, on üli hõuvatud igasuguste teiste asjadega ja meie peame siis käbe salati tegema. Okei, salatilehed, tomat, mis veel? ma utlesin, et paneme Mozarella juustu ka, Rosa võttis käega suure peotäie kausist ja heitis selle salatile ja tomatile lisaks, Mick vaatab kõrgustest meiepoole ja teeb oma suuri Rootsi hirmunud ja pettunud silmi:"Mhhh... Juust ei käi sinna..." Tead, Mickukene, kõigepealt tee plaan valmis, kuidas sa tahad, et inimesed su baaris töötaksid, ja siis alles hakka kobisema.
Täna tulid 2 klienti, kaks meest, aga tahavad olla naised eksole, kunstküüned, kunstripsmed ja juuksepikendused. Tahtsid pitufosid ja Coca Colat, viisin neile Coca Cola, küsis,mkas ma telliks neile takso, vastasin, et kahjuks ei saa tellida. Viisin neile siis nende pitufod köögiviljadega, üks naistehakatis hakkas naerma ja seejärel vinguma, ma ütlesin käbe head isu ja tulin tulema. Rosetta laks vaatama, sest üks neist hakkas oma küüntega vehkima akna taga, tuli valja, et inimesed tahavad ka sinki juurviljapitufo vahele. Jumala eest, mida sa kargad seal, kui ma enne ütlesin sulle, et seal on KÖÖGIVILJAD?!
Hiljem läksin arvet viima, küsisin, kuidas preilidele maitses. Üks, naiselikum vastas, et ei maitsenud, teine, mehelikum ja karvasem, ütles, et talle küll maitses. Mõlemal olid taldrikud tühjad, põhupead.
Õnneks kõik kliendid ei ole sellised, näiteks kolmandat päeva järjest käivad kolm saksa poissi meil pitsat tellimas ja kohvi kaasa võtmas. Eile arvasin, et kui nad peaksid täna tulema, siis tulevad ainukt minuga õiendama, sest ma müusin neile kogemata kanapitsat, kuigi nad on taimetoitlased. Aga ei, poisid tulid tagasi, seekord kanapitsat ei võtnud. Andsin mulle 2€ dippi ja õhtul rannas olles nägin neid jälle, lehvitasime kaugelt ja arvatavasti näeme homme jälle.
Täna toodi mulle töö juurde süüa, üks vana hispaanlane, kuna ma viitsisin kuulata ta tütrest lugusid ja ta kirjutas mulle ühe toiduretsepti ülesse. Nii armas, kusjuures enne veel, hommikupoole tõi ta oma sõbra õlut jooma, ise tuli uhke näoga sisse, teretas mind, hiljem sõber ütles, et küll ma olen ilus, tänasin ja vastasin nagu temagi.
Vahetult enne töölt ara tulekut tuli üks tagasihoidlik mees, tellis pool kana ja Coca Cola. Tal oli nii tuttav aktsent kuidagi, mingil hetkel hakkas ta inglise keeles rääkima, siis san teada, et ta on Soomest. Hakkasin automaatselt eesti keeles rääkima, tema vastas soome keeles, rääkisime kuskil 10 minutit, kuni ta kana valmis sai ja ta koju läks. Nii tore.
Õhtul, kui tööpäev lõppes, seekord ei olnud pooltki nii väsi ud kui eile, sest võtsin elu rahulikult ja ei tekitanud ise endale peavalu, käisin MACis ja ostsin endale huulepulga ja huulepliiatsi. Hea tunne kohe, hiljem läksin jooksma. Homme lähen kella 10ks tööle, täna räakisin Mickuga, ma ei saa peaaegu kunagi temaga normaalselt räakida, sest ta hakkab keerutama, ütleb, et tal ei ole olnud aega veel sellega tegeleda, või ärritub ja ütles, et ma annaks talle viis minutit. Ütlesin talle, et mul ei ole mõtet siin baaris seista ajavahemikus15-18, sest hispaanlased magavad sellel ajal, ma eelistakin tulla õhtul tagasi, kui on ikka kliente. Mick vastas, et jah, võime nii küll teha, seega homme ju siis nii ongi, et olen 10-14 ja õhtul äkki 19-20 midagi sellist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar