Ostsin Piretile, temaga samal ajal telefonis koostööd tehes, kolm pluusi, Leonhardile ka mõned pluusikesed ja paar pükse, endale ostsin patsikummid ja käekoti. Hiljem ostsin veel soolatud mandleid ja lagritsakomme, oioi kui head!
Tööl oli täna vist üks parimaid päevi. Olin kaheksa tundi tööl, viimases lõpus aeg lausa lendas. Hommikupoole, kuskil esimsed 4 tundi ei käinud üldse rahvast ja siis, kui järsku tuli inimesi, siis tuli ikka kõvasti. Rosetta tegi süüa, mina olin ettekandja. Ühel hetkel, kui läksin Rosettale ütlema, et lisaks patatas bravasele, mini hamburgeritele, kolmele pitsale, gambas al pil pilile, sibularõngastele ja küuslaaugu leivale, palub naine veel salatit. Rosetta, ähmi täis ütkeb:"Oh my goddness!" ja natuke naeris, mina sain sellest naerust sellise tõuke, et hakkasin niimoodi naerma, et kükitasin maha, tegin külmkapiukse lahti, et natukenegi külma õhku saada, sest mul oli nii palav. Istusin maha, kaks meest just oitasid mu järele, et neile arve viiksin. Istusin põrandal, zrosetta kõrval, kes naeris sama hullusti, kui mina, ja ma lihtsalt pühkisin naeruposaraid silmist. Sest nii palju inimesi oli, mõni tellib iga 2 minuti tagant uue mpudeli õlut, teine küsib, kus maal ta kevadrullid on. Kolmas viipab, et soovib aevet, neljas küsib, kus WC on, kuues tahab tuhatoosi. Dioooos miooo! :D nii naljakas oli.
Kui Rosetta lõpus küsis, kuidas ma end tunnen, ütlesin:"Me tegime ära! Kaks tundi järjest teenindasin kliente, andsin Rosettale kööki infot edasi, mida kliendid paluvad mitte toidu sisse panna jne. Nii hea tunne oli, energiat oli nii paljuuu!
Eile õhtul kirjutasin Facebooki gruppi, et otsin tegevusi, et ehk saaksid soovitada, mida teha/kuhu pöörduda, et olla sotsiaalselt aktiivne. NIi paljud inimesed reageerisid, soovitsid kõiki asju, pühapäeval plaanisin minna võrkpalli mängima. Aga nüud, kuna plaanid muutusid, ja homme lahen Valencuasse, siis lähen jargmisel nädalal hoopis. Nii hea tunne on, palju valikuid.
Homme, kui saan kinnitust, et ema on jõudnud Valenciasse ostan piletid, broneerin hosteli (seda teeb siiski minu ustav õde, sest ma ei usalda end telefonis makstes) ja lahen Valenciasse.
Eile tuli jutu sees välja, et kui rosetta pojad ja pojanaine Filipiinidelt Malagasse tulebad, pean mina korterist ära minema. Ma ei teadnudki, et neil selline plaan on. Eile siis vaatasin kuulutusi, leidsingi paar-kolm normaalset pakkumist. Ütlesin täna niisama Rosettale ka, et leidsin paar valikut jne. Hiljem, kui amick ka baari tuli, ütles Rosetta, et Ingrit otsib uut korterit. Seletasin siis Mickule, et ma ei taha, et järsku ütleb äkki Rosetta mulle, et ta oojad tulevad järgmisel nadalal ja ma pean hakkama kiirustama ära minekuga. Mick ütles, et sellega laheb väga kaua aega, et nad peavad uued advokaadid leidma Filipiinidel, kes ajaksid asju. Nad on seda asja ajanud viimased kaheksa kuud, aga asi ei liigu üldse. Nii et ma ei teagi...
Täna andsin lepingule allkirja ka, avastasin, et mu perekonnanimi on POPPI. Sellist moodustist ei ole varem näinudki, kunagi jõusaali registreerides oli mu eesnimi Ave Oppi, aga et mu perekonnanimi poppiks tehakse, see oli uudis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar