Neljapäev, 1. august 2019

Uus Au pair

Ma lähen peagi minema ja perekond hakkas uut Au pairi otsima, maksid AuPairWorldi liikmemaksu (40€) ära ja valivad nüüd uut. Isa palus mind, et aitaksin neid, näiteks, kui kandidaadid soovivad vestelda vms. Olen igati nõus aitama, minu meelest sobiks nendele poistele kindlalt sportlik noormees, kes on karm, aga samas oskab ka nalja teha.

Eile olime poiste ja isaga ümber läpaka, lugesime profiile, naersime piltide üle ja leidsime päris häid kandidaate. Isa saatis kõikidele sama teksti, mina va sinisilme arvasin, et nad ainult mulle nii armsa kirja kirjutasid :D tegelt saatsid kõikidele sama teksti, baid nime vahetasid ära.

Täna lòunasöögi ajal rääkisime emaga järgmisest Au pairist, poisid enam ei taha, aga ema kindlalt tahab. Küsisin pärast Alejandrolt (8-aastane), kellega ma olin just riielnud, sest ta on niiiiii kade, et miks tema arust Au pair igav on. Viisin teda just Eliase juurde (esimest korda võisin üksi last kuskile viia). Ütles, et ta tahab olla iseseisev, ütlesin talle, siis et mina tahan ka et ta saaks rohkem vabadust. Kõndisime ülejäänud tee 3m distantsi hoides, mina olin eespool, ta tuli taga. Ta on kohati nii armas ja kallis juba mulle, aga vahepeal meenutab mu õde, kes meelega tüli norib väikse vennaga.

Ega väike vend maha ei jää, eile tuli lambist suure venna juurde, haaras tal kustukummi käest ja rnam tagasi ei andnud. Ühel hetkel küünistas suuremat täiest jõust käest, Alejandro näpistas vastu, vaatasid üksteisele vihast põlevate silmadega otsa. Läksin sinna vahele, öeldes eesti keeles "ai ai ai" :D hahaha, ohkasin increible ja tuletasin neile meelde, et nad on vennad. Mida see ka ei peaks tähendama.

Hommikul tõusin esimest korda kell 9!!! Ema viis poisid kella 8-ks muusikakooli, ma viin homme. Rääkisime terve hommikupooliku Paolaga perekonnast taga, naersin põrandal, toetudes peaga vastu seina. Sain sellised asju teada, et võtab ohkama, nt ema ei lasegi poistel suureks kasvada, läheb nendega WCsse kaasa, et aidata pühida jne jne. See pole normaalne!

Täna tuli emale ja Paolale kella kaheks kokk õpetama söögi tegemist, mina viisin suurema poisi sõbra juurde. Tagasitulles hoidsin 5-aastast ja 7-kuust Marjaanat 2 tundi! Olime tund aega õues, poiss mängis oma sõbranna Salomega, mina kõndisin ühe puu juurest teise juurde, et Marjaana saaks puulehti katsuda :D Kell 16 lõppes kokkamine, olin veel beebiga õues, et emale vaba aega anda, heatahtlik nagu ma olen. Veerand tundi pidas tibuke veel vastu, tal oli hullll uni ja siis hakkas südantlõhestavalt nutma, kusjuures ta nutab umbes 10 minutit suu kinni, ainult tatt jookseb ja silmad on pisaraid täis ja alles siis hakkab lahtise suuga karjuma.

Viisin lapse ülesse korterisse, ema tuli koridori juba vastu, ehmunud näoga...
Homme teeme poistega süüa, mandlivõid ja loodetavasti ei jõua teha kaerahelbeküpsiseid. Ja siis on selle nädalaga ühele poole saadud. Praegu jälgivad mind kullipilguga, miks ma istun, miks ma jõusaali ei lähe... :D ma olen hullult väsinud.

Laupäeval on Alejandrol esimene jalkavøistlus, loodan, et jõuan sinna.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar