kolmapäev, 21. september 2016

21.september

Hommik algas pool kümme, mõtlesin, et alustam hommikut tervisliku smuutiga:tomatit, spianat, kurk-purustatuna. Aga kus sa sellega, kohe kui ülesse kööki jõudsin ahmisin krõbinaid piimaga sisse. Aga see on nüüd ajalugu,mmitte see, et ma enam krõbinaid ei sööks, vaid hoopis see, et ma ei avalda enam postitusi oma söömingutest, halvast näonahast ja rasvumisest, jätan need avaldamata.

Hommikul tõmbasin toad üle, see tolmuimeja viib mu hauda, kogu aeg sureb välja... Vahepeal palun teda kõva häälge,a et ikka tööle hakkaks, vahetan pistikupesasid ja üritan voimalikult kiiresti selle toiminguga ühelepoole saada. Siis triikisin laste riided ära ja hiljem tegin lõunasöögiks salati. Nii põnev oli, esimest korda oli minu ülesandeks salat valmistada. Mäletan, et kui Beatriziga alles rääkisime sellest, et tahaksin siia au pairiks tulla, ütlesin otse, et ma olen kõige hullem kokk ùldse. Või nih mis kokk, lihtsalt ma ei oska süüa teha. Lubas, et opetab mind ja õpetaski, pole üldse keeruline. Tegin salati järgmistest toiduainetest: salatilehed, üks keedetud muna (keetsin kaks, sest Alberto junior ei söö puu-ega juurvulju ja ta sööb salati asemel muna), oliivud, koom tomatit ja pool sibulat, tuunikala ka. Väga kena salat oli, teised lasid oliiviõli ka peale, mina sõin niisama. Alberto tegi lõunasöögiks kala ka, mingi valge kala oli, hästi krõbe.

Kell pool üks seadsin sammud koolipoole. Nii soe oli täna, 28 kraadi, nii hea oli olla. Saime kooli juurest Beatrizi õe mehega koju, hästi ilus must BMW. Lasi meid Panaderia juures maha (pagariäri) ostsin ühe saia nagu alati, see on minu kohustus.

Lapsed sõid täna esimest korda varem ära, tavaliselt istume ikka koik koos lauda. Aga Beatriz ütles, et katke laud, las lapsed soovad ara, sest Guillermol on hambaarst täna, et muidu jokutab seal laua ääres nii kaua. Ootasiime Albertoga Beatrizi ära ja hakkasme kõik koos sööma. Teate, Alberto padre ei salli mind enam üldse :D pöörab pea ära, kui ma inglise keeles Beatriziga rääkima hakkan, täna ei öelnud mulle isegi head aega, kui tagasi tööle läks.  Täna oli ta üldse väga imelik. Kell neli läksin uuesti ülesse, nüud hakkab mul päev varem, suvel oli kell 17 nüüd oean siesta lõpetama juba kell neli. Nii nõme, saan mingi 40 minutit ainukt lebada voodis. Läksin 16 ülesse, Alberto läks tööle, Guillermo ja Beatriz läksid hambaarsti juurde, jäime Albertoga kahekesi koju. Ta pidi kell neli oppima hakkama, siis 15 minutit oli lubatud vaadata videosid ja siis inglise keel minuga. Nii oligi. Vahepeal tuli koristaja-Criptana-pidin talle edasi ütlema, et ta koristaks kaks vannituba ära ja pühiks tee puhtaks. Sai isegi aru, mis ma ütlesin. Naljakas, sain teada, et siin, Campo de Criptanas on kombeks, et kõik naised oeavad oma tänava puhta hoidma, ukseesise vms, sest muidu arvatakse, et ta on räpane naine. Kui lastele kooli jarele lahen, siis naen vaga paljusid naisi, ksegi väga vanu naisi, oma teed pühkimas. Mehed seevastu passivad väravatel, üks vanamees on täiesti võimatu, iga kord kui lastele jooli jarele lahen, passib oma värava ees, kui olen temaga kohakuti ütleb:Hola rubio! Guevapa. Esimest korda ütlesin talle Hola vastu, teisel korras mõtlesin juba, et see on kahtlane. Ja kolmandal korral ei teinud enam väljagi. Mõtlesin, et peaks juuksed ära värvima, pidevalt keegi karjub hey rubio. Tahaks küsida, et kas neile meeldiks kui ma pidevalt karjuks neile Hola negra... Mida ma teha saan, et mu loomulik juuksevärv on blond, et ma olen valgenahaline ja tüse.

Õpetasin Albertole inglise keelt, Beatriz ütles esmaspäeval, et ole Albertoga kannatlik, et eelmised au oairid ei olevat suutnud teda õpetada,msest ta lihtsalt ei tahtnud ja ei tahtnudki. Minuga on jumala tubli, pool tundi iga päev oleme tundi teinud. Eks ta väsib ära jah, aga ta ei hakka mulle vastu, täiega tore. Ahsooo, teate, kui käisime Toledos rääkis Beatriz mulle, et ma meeldin lastele väga, nad olevat jse talle öelnud. Miks ta mulle nii ytles? Sest ühel hetkel, kõndisime vanalinnas, vabandas ta et ta nii oalju kodus karjub. Aga et tööl on pidevalt nii kiire, ja kui koju jouab siis on kodu segamini, Akberto padre lösutab tugitoolis, suitsetab ja vaatab telekat ja tal on kõik okei, ja siis ta peab jalle hakkama kodus sehkendama. Ütlesin, et ärgu muretsegu, mind ei häiri, ja ütlesin talle, et ta võiks mulle rohkem ülesandeid anda, sest mul on selline tunne, et lapsed ei vaja mind absoluutselt. Selle peale ta vastas, et lapsed vajavad mind küll, ja ärgu ma muretsegu selle oärast, et mul kohustusi ei ole. Olgu ma lihtsalt poiste juures, veel ütles, et alati kui ma ei ole kodus, poisid küsivad kus ma olen. Ei teagi, kas ta ütles seda selle pärast et mind ikka sin hoida võ mõtles tõsiselt.

Vahepeal jõudis Alberto koju, enne teda jõudis Guillermo, tahtis kohe süüa, muidu on neil snäki aeg alles kell kuus, ta tahtis juba kell viis suüa. Küsisin Albertolt et kas ta ka süüa tahab, vaatas samal ajal telekat, sest peale inglise keelt on jalle vaba aeg, siis ta vaatab ikka videosid. Ütles, et ei taha. Guillermo istus kõögis, sõi krõbinaid piimaga ja vaatas telekat. Mõtlesin, et apppii, ma suren igavusse, mis mul teha on. Lapsed saavad ju ise hakkama, miks sellel oerekonnal küll au pairi vaja on. Nad ju oskavad ise koju tulla, ise süüa võtta, ise telekas tööle panna, kodutöid teha ja lihtsalt lebotada. Kõige hullem oli veel see, et Alberto jõudis töölt koju, tuli kööki, küsis, et Ingrit, kus siis Alberto on, miks ta ei söö. Vastasin, et ta ei taha. Tegi sellist häält et mis mõttes ei taha, tühijutt. Läks ütles oaar karmi sõna aalbertole ja Alberto tuli siis kööki. Võttis kaks shokolaadikorrejooki, yhe endale, teise isale ja läks tagasi telekat vaatama. Gyillermo luhtsalt jõolitas telekat, shokolaadipadjakesed ulpimas piimas. Ütlesin,met palun kiirusta, tee oma kodutööd ära, siis on sul natuke aega vabaaega ja siis hakkame inglise keelt õppima. Vastas et ja-jaa. No mida ma kamandan mõtlesin. Kui mina olin sama vana kui tema tahtsin ma ka lihtsalt olla, mitte kogu aeg midagi teha, laske olla. Aga mul oli nii veider olla, telekat ma vaadata ei taha, köögis on lamp lihtsalt seista, oma tuppa minekust pole mõtet rääkidagi. Kirjutasin perekonnale fb, et mul on nii igav ja et miks mind ükdse siia vaja on. Lootsin, et saan julgustavaid sõnu, aga vend hoopis kirjutas, et mõtleksin luuletusi välja ja kannaksin need valjuhäälselt rõdul ette. Tore, aga neil ei ole rõdu.

Aitasin Guillermol kodutööd teha, matemaatikas. Tegin sohki, läksin korraks "vett jooma" tegelikult läksin kalkulaatoriga arvutama, sest tahtsin naida ikka vajaliku ja targana. Vähemalt kodutöö sai tehtud. Naljakas, Guillermo ei teagi et selline asi nagu kalkulaator olemas on. Aa, ja et mul meelest ära ei läheks, Beatriz ütles, et Hispaanias on arstivisiit tasuta, mul tuli järsku lihtsalt meelde, rääkisime lõunasoögi ajal sellest, et terve mu oerekond n Eestis haige, Beatriz küsis,met kas Eestis on arsti külastamine tasuta, ma vastasin, et ei ole. Visiiditasu ju küsitakse? Suva, ma võn igast jura kokku rääkida, nad ei viitsi elusees kintrollima hakata.

Täna oli mul hispaania keele tund kell kaheksa. Nii tore oli, Jorge lihtsalt ohkas, sest ta ei osanud mulle enam seletada ühte teemat. Närvi ajas, mida ma teha saan, kui ma ei saa hispaania keelest ega inglise keelest aru. Clementine oli ka. Lahme vist nivembris, mungil neljapäeval Madridi reggage kontserdile. Jõudsin õhtusöögi ajaks koju, sõime mingit püreesuppi, suht hea oli. Beatriz on ikka nii tore. Vastasin talle ausalt, et ma olen laisk hispaania keele õppimises olnud, tal laks nägu kihe särama, sest olin ta vastu nii aus, leppisime kokku, tähendab mund ütlesin ikusti hipssnia keeles, et tahan, et ta räägiks minuga hispaania keeles, sest muidu ma tunnen, et ma saan ju inglise keelega ilusti hakkama, miks mul on vaja aju kurnata ja rahakotti tyhjndada hispaania keele tundide peale. Ja et kui ma aru einsaa, siis tolgib inglise keelde, ütlesin et rääkigu hasti aegkaselt, nagu ta alati teebki. Oi jah, mul on nii vedanud. Alberto oadre läks nii ülesse, et ei öelnud mulle isegi hasta manana või buenos noches aga noh,mmis seal ikka. Lapsed ja Beatruz olid täna superlahedad!

Reedel on piduu, kirjutasin täna Silviale, küsisin kuidas tal viinamarjade korjamine laheb. Väga pakuud hispaanlased ei kahegi siis kooli, kui viinamarjade korjamine on, vaid teenivad nii ndale raha, ta saab viie oaeva eest 300€. Ütles, et on vaga väsinud ja raske on. Aga et reedel naeme ja tahistame ta raske töö lõppu. Ütlesin Clementinule ka täna, peale hispaania keelt, et oleme kutsutud peole. Ta oli õnnelik, seekord ostame ise joogid, siiamaaani naerame nende hullukeste joogi üle. Clementine ja ta oerekond lähevad laupäeval Ciudad Reali. Rääkisin Beatrizile ja Albertole ka sellest, vastasid, et Ciudad Real on kole linn :D.

Tore oli jälle kirjutada, loodan, et teil lugeda ka. Palju tervisi kõikidele!

Zara

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar