Esmaspäev, 10. juuli 2017

Jaht valgendajale

Natuke enne tööpäeva lõppu helistas mulle Julia, kes oli tulnud Malagasse politsei juurde avaldusi viima. Otsustasime, et saame kell 18 rannas kokku, sest tahtsin seal trenni teha. Läksingi kohe pärast tööpäeva lõppu välijõusaali, tegin palmide all väljaasteid, kükke, kätekõverdusi ja vahepeal kargasin seal niisama ringi, kinnitades, et see on jumala okei harjutus kogu kehale :D.

Varsti nägingi Juliat minu poole kõndimas, nii tore oli jälle näha. Rääkis, kuidas tal seal uues sotsiaal-keskuses eluke läheb ja mina rääkisin, et käisin Mariiaga koos Jehoova tunnistajate miitingul. Ütlesin talle ausalt, et on asju, mis mulle ei meeldi ja millest ma aru ei saa, aga kokkuvõttes pole mul selle usu vastu mitte midagi. Julia rääkis, et ta lubas osta oma toanaabrile (aafriklanna) ühte kreemi, mis teda valgemaks teeb. Aafriklanna oli täitsa hädas olnud, ütles, et on kõikide teiste seal liiga must, oli proovinud isegi shampooniga nahka valgemaks muuta, aga selle tulemusena kuivas ta nahk ära.

Otsisime seda shampooni igaltpoolt poodidest, lõpuks ütlesin Juliale, et ta küsiks ühelt mustalt mehelt, kes tänaval meile vastu tuli, et kust oleks võimalik sellist kreemi osta. Ja ma ei eksinudki, nigeerlane teadis kohe. Viis meid ühte väikesesse punkrikesse, kuhu ma ei oleks eluseeski osanud ise minna, aftoameeriklaste pood oli, kuivatatud must kala rippus laest alla, teises poenurgakeses tehti ühele afrole rastapatse, õnneks saime sealt selle kreemi ka ostetud.

Tänane tööpäev oli täitsa tore, ei olnud igav ega mõtetu ajaraiskamine nagu tavaliselt. Olen hakanud nii vabalt võtma, nt kui kell 11 hakkab mu tööpäev, siis mina hakkan viis minutit enne 11 hommikusööki fahu meeli sööma. Täna sõin kikerherneid, ühe kurgi, nektariini ja kollase ploomi hommikusöögiks, Maria tuli minu kõrvale ja jutustasime, sain teada, et ta isa ja õde jõudsid ilusti Valgevenest Moskvasse tagasi ja kõik on nendega hästi, kui nii võib öelda. Vähemalt ei võetud neid piiril kinni ja said ilusti koju tagasi mindud.

Rääkisime täna Fernandoga juttu, üritasin talle tõestada, et Venemaa ja Eesti on erinevad, kahjuks ei suutnud teda veenda. Ütles, et too mulle üks erinevus, ja ära ütle, et toit on erinev, kuna ma tean, et see on sama. Pidin tõdema, et nii ta on tõesti, aga nt Eestis ei ole isanimesid, eestlased on rahulikumad, ja rohkem ma kahjuks erinevusi ei suutnud tuua.

Täna aitasin ühte ukrainlast, kes töötab siin koristajana, väikse patsiga, Buratino välimusega, kuigi tal ei ole pikka nina, on ta sama kõhn ja kleenuke. Pidin viima neljandale korrusele ühte tuppa 10 uut patja. Kuna siin valitseb kaos pidin neid patju otsima igaltpoolt, lõpuks leidsin, pidin kõik vanad padjapüürid ära võtma, pesumajja viima ja siis padjad ülesse vedama. Jooksin täna neljandale korrusele üle 10 korra kindlasti. Vahepeal puhkasin trepil ja mõtlesin, miks see Sergei pühib neljandlt korruselt prügi alla, kuidas ta ei mõtle, et see tolm,küpsisepuru, juuksekarvad võivad vabalt kellelegi näkku lennata ja tarisin seda suurt patju täis kotti ikka ülesse poole.

Vahetult enne lõunasöögi serveerimist tulid viis sakslast, kõik 17-aastased, pidin need arvutusse kirja panema. Sellega oli ka oma jama, esiteks arvasin, et ainult ühe poisi dokumentide kirjutamisest piisab, tuli välja et ei piisa, ja pidin jooksma uuesti ülesse ja küsima kõikide dokumente, sisestasin andmed afvutisse, printisin ankeedid välja, jooksin uuesti ülesse allkirjastamiseks. Mick ütles, kui ta lõpuks tagasi jõudis oma tailannast naisega, kellega nad räägivad vaid vigases inglise keeles, kuigi on abielus olnud juba 5 aastat, et pean veel allkirja võtma ühele tšekile ka, mis tõestab, et nad on maksnud, jällegi jooksin tagasi, küsisin allkirja. Kontorisse tagasi jõudes sain teada, et pean jätma ühe tšeki sellele poisile ja teise meile jätma, jälle pidin tagasi minema neljandale korrusele. Ütlesin, et loodetavasti te ei pea mind enam nägema, naersid sobralikult ja küsisid, et kas nad tulevad ise võtmele järele või toon neile ise. Mõtlesin, et jumala eeeeest, kaoooos, miks ei ole kunagi neid võtmeid, mida mul just vaja on. Tegin kiiruga poes koopia ja jooksin neljandale korrusele ja andsin võtme üle.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar