Hommikul, umbes kell 10, läksin oma jooksupükse triikima. Samal ajal tulu Beatriz pesutuppa ja ehmus täiega, kui mind seal nii vara nägi. Tema selja tagant tuli ka Alberto, tervitasime ja Al küsis, kas ma eile peol käisin. Vastasin, et ei (terve öö põdesin selleparastet ma kodus magan, mitte teistega väljas ei ole. Aga ma ei tahtnud Clementinega minna, kuigi ta kutsus, sest ta oli juba nii palju alkoholi joonud ja ta ei meeldi mulle, kui ta täis on). Ta vaatas mind nii hukkamõistva pilguga ja küsis, kas ma olin siis terve õhtu kodus. Vastasin, et jah, nägin, kuidas Beatriz muigas (nad ju molemad on sellised peoloomad, ise on neljakümnesed, ma ei taha teadagi, millised nad nooremana olid ja nüüd nad arvavad, et iga noor tahab pidutseda) ja lisasin veel, et sain vähemalt filmi lõpuni vaadatud. Beatriz küsis, kuidas mulle film meeldis, vastasin, et meeldis, aga tahaks midagi modernsemat, ütles, siis et lähme täna videolaenutusse ja saan seal valida.
Kell 11 läksin jooksma (tegelikult kõndisin terve aja, sest nii palav oli) ja kell üks läksime videolaenutusse ja väiksele Albertole onu juurde järele. Laenutasin "Ettelugeja" filmi, sest seal polnud teisi filme, mida ma tahtsin ja mul ei tulnud kõik nimed meeldegi. Teisipäeval pean filmi tagasi viima ja siis saan uuesti filme valida. Müüja küsis Beatrizilt, kas ma saan hispaania keelest aru, Beatriz vastas, et saan ikka, ja kui mingeid probleeme suhtelmisel tekib saame kasutada ju translatei.
Kui koju jõudsime küsisin Beatruzilt, kas võiksin teda söögitegemise juures aidata. Vastas, et muidugi. Tegime kala. Laotasin kalafileed fooliumpaberile, oliiviõli siristasin peale, ja Beatriz pani natuke peterselli ka. Peterselli (perejil) vaadates tuli meelde mu hispaaniakeele õpetaja Sebastian, kes mind Eestis õpetas. Sest ta ütles, et Argentiinas öeldakse lolli inimese kohta petersell. Ütlesin Beatrizile ka seda, naersime. Siis kui kala ahju sai, kellaaeg meelde jäetud, küsis Beatriz, et kas ma tahan salatit teha. Ehk siis, kas ma tahaksin lechtugat loigata. Ütlesin, et muidugi. Beatriz käis kogu aeg ära, tal täna koristuspäev. Ütles, et jätaksin selle lehtsalati lihtsalt nõusse, et teeme selle hiljem valmis. Korjstasin niisama seal köögis, kui tuli Alberto, pani teleka käima ja viis nõusid ülessekorrusele jne.
Siis võttis tomatid, paprika ja punase sibula välja. Ütlesin talle, et ma aitan teda, ja võtsin tomatid oma katte. Utles, et lõika ikka see roheline osa välja ja üks tomat oli poolest saadik liiga pehme, seda ta ka ei tahtnud salati sisse panna. Tuli mu kõrvale ja hakkasime lõikama juurvilju. Ütles, et Ingrid, lõika ikka suuremad tükid. Ma ütlesin, et vabandust jajaa, Eestis olen harjunud lõikama nii pisikesi tükikesi, sest Eestis on meil tomateid vähe. Vastas, et Hispaanias on väga palju tomateid, lausa nii palju, et kõiki ei suudeta kohe ära süüa. Näitas, kui palju konserve neil on. Küsisin, kas ta läheb homme Madridi, sest Beatriz ütles, et Alberto läheb homme Madridi ja on seal kuni kolmapäevani. Vastas, et laheb jah, ütlesin, et Eestis on see normaalne ja üsna levinud, et isad on kuskil teises linnas, aga siin tuli mulle see suure üllatusena. Vastas, et Campo de Criptanas on see jah haruldane. Rääksime veel puu- ja juurviljadest, küsisin, millises Hispaania rajaoonis kasvab kõige rohkem puu ja juurvilju (aimasin, et see on Andaluusias) vastaski, et lõunas, Malagas. Ütlesin, et ma olen liugenud, et Andaluusias on 1400 tundi aastas päikesepaistet. Alberto vastas, et nii on. Talle meeldib kõige rohkem Louna-Hispaania, sest seal on inimesed sõbralikumad ja võtavad elu vabamalt.
Tegime salati ilusti valmis, palus, et võtaksin baklažaani (berenjena) purgist välja ja asetaksin taldrikule, need on ülihead, äädikamarinaadis.
Istusime siis lauda, kala sai ka valmis, kõikidele maitses ja hakkasime telekat vaatama. Seal tuli just uudistesaade Hispaania presidendi valimistest vms. Kuna ma eile õhtul just viisin end kurssi Eestis toimuvate presidendi valimistega, võtsin sõna. Ütlesin, et Eestis pole suudetud presidenti valida ja nüud kandideerib presidendiks naine, kellele lihtsalt helistati ja pakuti, et võiks kandideerida. Ja saate aru, me rääkisime lõunasöögilauas kolmekesi.mina, Beatriz ja Alberto poliitikast. Ja kusjuures, ma sain nii palju räägitud, vigadega, aga ikkagi hispaania keeles. Alberto ütles, et me oleksime Venemaaga ettevaatlikud,msest Putin on loco. Vastasin, et oleme ikka, meil on kohustuslik sõjaväkke minek noortel meestel ja piirivalve on ka tasemel. Alberto uuris, kuidas on Eesti suhted Soome, Läti,
Leedu, Rootsi ja Norraga. Vastasin, et head suhted on. Rääkisin veel Eestis elavatest venelastest, sest Albertol on naljakas arusaam venelastest. Ta arvab, et Eestis elavad venelased on ülivaesed ja teevad jeid töid, mida eestalsed ei taha teha, ütlesin, et Eestis on palju rikkaid venelasi, aga ka vaesekd, see lihtsalt sõltub. Ütlesin, et kõige suurem probleem, ja miks eestlased venelasi ei salli on see, et nad ei räägi eesti keelt, põhimõtteliselt, ja et eestastel on siiani armid ajaloost, sest küüditamine toimus kõigest 70-80 aastat tagasi.
Väga väga tore hommikupoolik oli. Nüüd hakkan filmi vaatama. Seletasin enne Albertole, et olen seda filmi näinud enne ja raamatutki lugenud. Põhjendasin, miks ma siis selle filmi võtsin, sest siis ma saan rohkem tähelepanu pöörata hispaania keele kuulamisele, kui et subtiitrite lugemisele, sest ma ilusti tean juba, mis seal filmis toimub. Oi jah, ma olen nii õnnelik selle perekonna üle, lapsed on ka iseseisvad, ei taha kellegagi mängida ja on omaette. Mida veel elult tahta?! Ainult meri on veel puudu!!!
Aaaaa, oleks äärepealt unustanud! Küsisin, kuhu ta reisida tahab, vastas, et Kuubale. Sest seal on nii palju päikest ja talle meeldib meri. Ma vastasin, et ma tahaks ka Lõuna-Ameerikasse minna, Venenzuelasse, sest sealt on pärit mu lemmik näitleja. Küsis, mis ta nimi on, vastasin, et Mario Cimarro, mõtles natukene ja ütles, et ta pole kuulnud, palus et näitaksin pilti. "Un momento" vastasin ja hakkasin mõtlema, millist pilti talle näidata, et päris totaka muljet ei jätaks. Vaatas pilti ja ütles, et ta pole teda kuskil filmis näinud, ma vastasin, et ega ta vist filmides ei olegi näidlenud, ta on seebikates (telenovelades) ja siis hakkas Alberto naerma ja ütles, et ega ta telenovelasid jah ei vaata.
Zara
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar