laupäev, 1. oktoober 2016

Lähme viinamarju korjama

Kell on 9:45 ja ootan, et kell saaks kümme. Lähme Alberto ja lastega viinamarju korjama. Seekord valgeid. Ilm on üsna jahe. Ütlen kohe Albertole ära, et mina tahan terve aja ainult viinamarju korjata, mitte kuskil laua ääres passida ja süüa nagu eelmisel korral. Rohkem ma ju ei saa viinamarju korjata, tahan võtta sellest kõik, mis võtta annab.

Käisin just külmkapi juures, sest pole midagi söönud, selline nagu kohustus on ikka süüa. Aga kõht ei ole tühi ka, nii et pole hullu, et midagi ei leidnud. Põllul saan nii palju viinamarju süüa, kui tahan. Üritan vähem süüa kui eelmisel korral, sest ei taha hakata WC kohta küsima, keset istandust.

Loodan, et tuleme lõunasöögiks ikka koju, mitte ei lähe Milagrose ja Ignacio juurde, sest ma tean, et ma ei meeldi neile. Ja ma olen juba nii tundetuks muutunud, et mind ei huvita ka see, mis ta minust mõtlevad, kui m midagi nendega ei räägi. Aga mis mind siiani puudutab on see, kui Alberto-padre on mu peale mitu päeva juttu pahane. Ehk siis, Albertot väga huvitab oma vanemate, just ema, arvamus. Kogu aeg tahab mind oma rma juurde viia. Üks päev sõime Milagrose tehtud patohet (väga sarnane meie ühepajatoiduga) ja sõin kiiresti oma taldriku tühjaks, Alberto läks nii pöördesse, ütles, et mingil päeval lähme ta vanemate koju ja Milagros siis õpetab mulle, kuidas seda valmistada. Oh jah... Ei taha, ausalt.

Loodetavasti siis tuleme kell kaks-kolm lõunal koju. Ja siis loodetavasti õhtul tahab Clementine minuga välja minna. Kutsustin teda ka viinamarju korjama (Alberto ütles, et võin ta kaasa kutsuda), kuid ta ei saa, sest lähevad Beatrizi venna naise kontserdile ja siis piknikule vms. Ma ei saa aru, kuidas üks noor inimene viitsib nii palju kogu aeg perega olla, just lastega, kolm last ju tal valvata. Ma ikka võtan oma nädalavahetustest kõik mis võtta annab-käin jooksmas, vahin telekat, magan päisepäeva ajal, käin jalgrattaga sõitmas jne jne. Ehk siis naudin üksindaolemist.

Millalgi saan sakslasest au pairiga ka tuttavaks. Ta saabus eelmisel laupäeval, ehk siis nädal aega tagasi. Kogu aeg nädala sees küsisin Beatrizilt, et kas on juba uudiseid, millal ta saaks kohtuda jne. Aga Beatriz ütles, et nädala sees olevat tal väga kiire, ja kuna ta alles oli siin paar päeva olnud, siis ta ei saanud kohe välja tulla jne. Aga andis lootust, et nädalalõpus saame tuttavaks, parem oleks.

Oi jah, ma nii loodan, et seal põllul ei ole mingeid põlishispaanlasi, kes minuga rääkida üritaksid. :D Ma tahan omaette korjata seal viinamarju, segamata. Igaljuhul, kui koju jõuan, siis kirjutan, kuidas oli ja kes mind tüütasid.

Zara

1 kommentaar: