Neljapäev, 13. oktoober 2016

Guillermo sünna, vihma sajab, eluga rahul!

Laman voodis, täissöönud ja rahul, pole ammu öösel kirjutanud. Täna oli Guillermo sünnipäev, sai 11-aastaseks, see poiss on kullatükk ma ütlen, väga lahe poiss, kui ainukt tahab normaalne olla.

Eile õhtul õhtusöögi ajal küsis Beatriz, mis Guillermo homme oma sünnipäeval süüa tahab. Vastas, et pastat juurviljadega. Ütlesin iseenesestmõistetavalt Beatrizile, et mina ju ei oea seda tegema, et kui ta koju jõuab küll ta siis ise teeb. Beatriz vastas, et ma ikka teeks ise, sest lõnat tal ei ole aega kokata. Andis mulle paberi pastakaga ja kirjutasin ülesse, mis poest pean ostma, kuidas valmistada jne.

Hommikul kappasingi poodi, punase valgetäpilise karuga. Kogu aeg unustasin oma käru poes riiulite vahele. Ostsin jalle perekonnale nende toidud tagasi, mis ma eilse öise söömisorgia käigus alla kuhistasin, oluss täna hommikused maiustused. Kokku läks üle kuue euri, uskumatu, ma olin nii vihane enda peale... Aga ma olin nii stressis, sest ma vihkan toidu tegemist, endale võin teha, aga see lõunasoögi tegemine tundus liiga vastutusrihke, ikkagi lapse sünnipäeva lõuna ju.

Ostsin 20 euri eest asju, tulin käruga koju, samal ajal sõin küpsisepaki tühjaks, sest mul oli nii hakb olla. Tulin koju, panin asjad kapidesse ja hakkasin juurvilju lõikama. Porgandid, porru, küüslauk, sibul, suvikõrvits-kõik lõikasin ära. Ja just siis, kui lõpetasin sibula lõikamise, kuulsin, kuidas keegi tuleb garaažist sisse, hüudsin Hola, eeldasin et Alberto. Oligi. Tuli kööki, küsis, kuidas mul läheb ja tegi toidu ise valmis :D ma keetsin ainult pastat ja oligi minu panus antud. Samal ajal lobisesin Alberto töökaaslase ja hea sõbra Caesariga. Ta kaib meil väga tihti lõunal, sest ta ise elab Toledos, ja Alberto ei taha oma sõpra üksi lõunat sööma jätta töökohta.

Kui Beatriz lastega koju jõudis õnnitlesime Guillermot, sai kingiks printeri (skänner, pildi mingi värk ja tavaline printer ka siis, multifunktsionaalne). Sõime pastat ja kõik kiitsid, ütlesin sada korda, et mina ei teinud midagi, tänage Albertot, aga nad suhtuvad minusse kui inimesse, keda oeab täiega jukgustama ja kiitma. Seega nad kiitsid sellegipoolest, hiljem, kui lauast tõusin, et oma nõud masinasse oanna, ütles Guillermo, et vaga hea oasta on. Ütlesin aitäh. Üle laua istus Alberto padre, ütles mulle, et vaga hea lõunasöök oli, aitäh :D. Ostsin Guillermole tordi ka, tõin selle välja alles oeale lõunat. Panime Beatriziga küünlad oeale, ( numbrid 8 ja 3, sest kahte ühte ei olnud) ja üllatasime aguillermot sellega. Sõime tordi ära ja pidasime siestat. 

Kella neljaks viisin Guillermo muusikakooli, kui tagasi tulin valmistasin ing keele tunni ette, veerand kuus tegime Albertoga ing keele tunni. Poole seitsmeks viisin ta padlei trenni, ise läksin samal ajal jõusaali. Pärast viisin ta uuesti koju, mõtlesin, et jaän ka koju, sest mul oli nii oaha olla hommikusest ogimisest (ikkagi kuue euri eest sõin igast magusat) aga kui kuulsin Milagrose häält meie kodus, panin plehku. Enne juba leppisime zbeatriziga kokku, et võn minna peale Alberto kojuviimist jõusaali. Tegin pool tundi kätele harjutusi, mul oli terve aeg süda paha, sest enne jõusaali sõin kaks ülimagusat jogurit ära ja kaks oakki küpsiseid, ma ei teabi miks, lihtsalt olid ulatuses. Jõusaalis oli üks mees, hasti ülespumbatud, aga ainult kätest. Küsis minult, et kas ma tahaksin vahetada masinaid, vastasin ei, ja ma ei suutnud ta lihases käsi vaadata, sest mul oli süda nii oaha ja need nägid nii õõvastavad välja. Selline tunne, nagu see muskel lihtsalt plahvatab kohe.

Pidin kella üheksaks kodus olema, pidime välja sööma minema. Läksin veerand üheksa jõusaalist minema, täna polnud üldse minu oäev, sest eile oli püha ja jõusaal oli kinni, siis ma ei saanud minna, ja oäev enne eilset kutsus Vkem mind valja kirvpalli mängima ja ma ei läinud jõusaali. Seega kaks päeva ei käinud ja selline masendus oli oeal, et ma lihtsalt sõin ja sõn. Käisin kodus oesus ara ja kell üheksa laksime minema. Laksime Alcazari pitsarestirani. Väga tore oli, rääkisime hasti palju, lapsed olid mänguvälakul põhilise aja, kuigi nii külm oli. Meil on 14 kraadi sooja ja vihm, nukker natuke, aga õues on hasti värske. Pärast kui koju jõudsime ütlesime kõik head ööd ja nii hea tunne oli. Kogu oerekond oli super täna, lapsed, vanemad, kõik. 

Ps, Alberto padre on minupoolt nüud natuke rohkme. Eile oli vaba oaev, sest neitsi Pilari päev oli. Läksime muidugi Mikagrise juurde, sest Albertol oli vaba päev tööjuurest, Beatriz oli tööl. Ja zmilagrise juures istus Alberto kohe minu kõrvale ja rääkis minuga. Sain ilusti aru. 

Oh jah, kõik on nii hea. Homme on Beatriz päev läbi kodus. Hakkame õhtuseks peoks kokkama, aga päeva ajal tahan jõusaali ka minna ja annan oma küpsisepakid Beatrizile, sest muidu ma lihtsalt söön ennast katki. Tahaks maovähendusoperatsioonike minna.

Teate, et hambaarst on siin tasuline, ka lastele, isegi kallim lastele. Alberto küsis, kui palju maksab pilet Eestisse, kui kuulis, et Eestis on alaealistele tasuta. Vastasin, et kui ma vaatasin edasi-tagasi pileteid Madrid-Tallinn p, siis oli 254€. Miks ma neid pileteid vaatasin? Sest üks oäev rääkisime Beatriziga, et läheksin jõulidel koju, aga tuleks siia tagasi. Nüüd oean vaid piletid ära ostma ja ainukt üks terviks kuu veel oodata, uskumatu! 

Olen väga väga õnnelik praegu. :) 

Zara

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar