Nüüd kirjutades on juuksuri juures käigust kolm tundi möödas, seega te ei saa mu reaalseid emotsioone tunda, sest ma isegi enam ei tunne neid. Igaljuhul, kui teil on oma juuksur, kes kihtleb teie juukseid austuse ja õrnusega, siis järgmine kord viige talle midagi head, ilusat või lihtsalt tänage teda. Minu oli Eestis üks kindel juuksur, keda ma igatsen nii väga, ta helli käsi, peamassaaži, head muusikat, muretsemist selle pärast, kas mul on ikka kaelal/peal mugav, kui ta mu juukseid pesi, samuti alati küsis, kuidas vesi on, ja ei KRAAPINUD kraaniga mu juukseid ja peanahka.
Türmel küll, ma olin nii pinges pidevalt täna seal juuksuris. Juuksur, paks naine, väga paks, oli väga rahulolev, ainult sai mu juuste peale vihaseks, kui ta kamm sinna kinni jäi. Mitte iiial ei lähe ma enam sinna tagasi! Isegi mitte tasuta. Jumal tänatud, et mul nii oalju mõistust oli, et ma sinna värvima ei tahtnud minna, see oleks raudselt ülivalus ja kole kogemus olnud. Huhh, kellel seda veel vaja on...
Läksin juuksurisse ja võtsin kaasa shampooni, mis ma sealt kuu aega tagasi ostsin, see shampoon oli saatanast. Tekitas mulle peanahale täiega punne, ma tean, et see oli shampoonist, see oli lihtsalt kuivatav shampoon. Ükskord Eestis ostsin hõbedashampooni, loll nagu ma olin oesin sellega kuu aega jarjest, peanahk kuivas täiega, pärast juuksur ütles, et ma peseks sellega max 1 kord nädalas. Aga see hispaania juuksuri juurest ostetud shampoon oli ikka poole hullem, kukdses pudelis, suur jurakas. Lootsin, et ta võtab selle tagasi ja annab mulle mu raha tagasi. Aga ei, õnneks vähemalt vahetas valja piparmündishampooni vastu. Seda nuustutades olen ma juba üsna kindel, et mu juuksed jäavad selle shampooniga oestes klompi, rasvaseks ja kuivaks. Ma taham oma shampooni, oma platsentashampooni või Inglismaa Marrocon shampooni!!!!! Tahaks nutta :D tegelt ei taha, eks ma siis lihtsalt hoian juukseid kogu aeg kinni.
Pärast läksin Fruteriast läbi, ostsin kaks banaani, 2 pirni, ühe ülihea ouuvilja, ma ei tea selle nime, aga kui Eestisse tulen ostan terve kohvritäie neid kaasa. Tulin koju, Beatriz hakkas naerma, kui mu juukseid nägi. Küsisin, miks ta naerab, vastas, et noh ikus on küll, aga ta ei näe p, et midagi muutunud oleks, vastasin,met tead, kui ma olin väike, olid mul pidevalt lühikesed juuksed, nüüd, kui olen suur, tahan ikka pikki juukseid, ja seega ei lubanud sellel hullul oma juukseid rohkem lõigata kui 3 cm.
Nüüd lähen ostan saia, kaks saia. Tana vabandasin veelkord Beatrizi ees, ütles, et ära muretse, lihtsalt järgmine kord ütle, anna teada, kui sa ei taha lõunat/õhtusööki meiega süüa.
Öösel, kell kolm tousin ülesse, sest toas oli sellne suitsuhais, et ma ei saanud hingata. Passisin kaks tundi üleval, sest jalad valutasid, selg valutas, jäin magama jalad seinal, kindlasti jõusaalist. Aga hommikul oli juba parem.
Zara
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar