neljapäev, 6. oktoober 2016

"See ei suuda enam üldse üksi kodus olla"

Ainult Margit saab sellest pealkirjast aru :D õdede naljad.

Aga nüüd ongi nii, kohe kui hommikul kell pool kümme toad üle tõmmatud sain, nõud kappidesse pandud ja hambad pestud, läksin õue. Tegin kiirkõndi kolm ja pool tundi! Päike oli nii soe, tegin väikse pausi Clementine juures, jõime kohvi ja panin kohe üles mäkke Virgeni juurde välja. Siis tulin kiiruga koju tagasi, jõudsin viis minutit peale kahte koju, võtsin kodust raha ja läksin ostsin ühe leiva.

Lõunaks tegi Beatriz, kuna ta oli terve hommiku kodus, lasagnet, oli hea, aga ma oskan paremini. Ma arvasin, et hispaanlased ikka lisavad vürtse oma toitudele, aga ei lisa, ainult oliiviõli lisavad igalepoole, kuhu vaid kannatab panna.

Tegelikult tahtsin juba eile õhtul kirjutada, et mind vaevab väikse riigi kompleks. Ma isegi ei tea, kas selline väljend eksisteerib, aga nii on. Nimelt, alati, kui oleme kuskil Clementinega ja räägime kellegagi, siis keegi ikka ütleb:"Ooo, sa oled Prantsusmaalt! Nii lahe! Mu venna naise õe mees on prantslane." (Viimati just nii öeldigi) või siis keegi oskab prantsuse keelt. Eile hispaania keele tunnis tundsin jälle, et keegi ei tea ikka Eestist midagi. Clementine küsis, et kuidas see sõna nüüd hisoaania keeles ongi... ütles prantsus keelse sona ja Jorge kohe teadis aidata. Vist oli õudusunenägu, see sõna, mida ta tahtis teada, Jirge nägi mu nägu, kui nad seal prantsuse keeles patra,a hakkasid ja küsis mu käest, kuidas eesti keeles "nightmare" on, kui vastasin "ÕUDUSUNENÄGU" hakkas ta täiega naerma.

Kodus hakkasin mõtlema, et Eestist peaks rohkem noori veel välismaale minema, pole seee mingi probleem, vähemalt, siis ehk teataks ka seda, et kui sa oled Eestist pärit ei tähenda see seda, et sa peaksid oskama vene keelt, slovakkia keelt, läti keelt ja soome keelt. Mis siis, et me oleme lähestikku! Hispaanlased ei oska isegi prantsuse keelt, mis siis et kõrbpvuti on, isegi mitte itaalia keelt, kuigi need on sarnased. Oh jah.. Mingi asi oli veel, mis mul närvi mustaks on ajanud, aga hetkel ei meenu.

Lähen viin Guillermo nüüd muusikakooli. Vanemad on täna nii tusased. Alberto padre ütles, et ta on väsinud töötamisest, ütlesin, et homme on juba ju reede, kehitas ainukt õlgu. Alati on nii, kui mina olen õnnelik ja energiline, on perekond väsinud ja vastupidi. Õnneks ilm on ilus, loodan, et ei ole mingit passimist siin oäeva jooksul, õhtul lähen jõusaali, juhuuu!

Meelde tuli, mis mind närvi ajab! Hispaanlased, vähemalt need, kellega kokkupuutun, ohvivad IGA PÄEV, et nii palav on. Mida on ohkida, just hea ju!!
Zara

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar