Jätk

Õpetasin, millal kasitada look, watch ja see'd ja paberil olid mõned laused, kuhu ta pidi lünka sobiva sõna kirjutama. Ütlesin talle, et ta tooks veel ise ka veel kolm näidet, enne eel ütlesin:"No naiteks, kui ma ütlen sulle "Watch out you will fall down!"" Vastas. Ta mulle,et ei ma ei kuku (samal ajal kõõlus tooliga) ütlesin talle, et no see oligi näide, selle oeale tegi ta om näite ja utles:"Your hands lookstro g" vaatasin oma käsi ja küsisin miks ta nii ütleb :D. Mõtlesin, et oh, juba teine inimene, kes märkab, et mul on lihastes käed. Ta hakkas naerma ja ütles, et issand jumal, see oli näide. Nii me kaks blondi valges köögis naersimegi. Täna tegime tunni päris pikalt, 50 minutit võis küll tais tulla. Tu ni lõpuks tegime plaksu, ma ei oska seletada, aga nagu plaksukava vms :D nagu "lahedas" sõbrad ikka omavahel teevad.

Kutsus mind oma tuppa, et vaataksin, kuidas ta trobooni jaoks StarWarsi laulu nootidesse paneb, sest tahab oma sõpradega ju kontseeri korraldada. Aga kuna ükski õpetaja tedaaidata ei saa (nii Guillermo vahemalt väidab) siis ta uurib netist, kuidas muuta flöödi partituut troboonile ja kitarrile vastavaks. Suurepärane poiss.

Alberto padre hüudis mind ja ütles, et läheksime ta ema juurde, ütlesin talle esimest korda ära, ütlesin, et tahaksin jõusaali minna. Küsisin üle, et kas on ikka omei, kui lähen, utles, et muidugi, muidugi. Ütlesin, et Alberto räägib jätjest paremini inglise keelt, Alberto oli samal ajal vaibal maas ja mängis titte (kohati meenutavad mind Margitit:Margit käis igalpool trennides, kui mina samal ajal tele,at vaatasin või vanematele närvidele käisin) . Alberto padre kiitis oma poega ja ütles, et talle meeldib see väga. Ütlesin, et omei, lähen siis alla ja panen oma asjad kokku ja nemad läksidki ära. Mõne aja oärast tuli Beatriz koju, läks duši alla, mina läksin jöusaali. Nii pime oli juba, kell oli alles seitse õhtul. Läksin jõusaali, tegin mõnusasti trenni, nagin Raúli, ma ei teadnudki, et ta zumbat annab, päeis lahe oli vaadata: taiesti teistsugune zumba, kui Marjamaal oli, ikka kõva trenn: palju hüppamist, kükke, palli viskamist, kangi tõstmist, kätekõverdusi jne jne, ikka täie raha eest saab trenni.

Enne õhtusööki kaisin pesus ja siis hakkasime sööma, umbes kell 22. Beatriz tegi mulle peekoni-juustu bocadillo, nii armas oli vaadata. Istusime lauda ja Alberto PADRE palus VETT minult. Vaatasin teda nagu mu kunagine füüsika õpetaja vaatas: tähelapanelikult, kahtlustavalt (kas ma kuulsin õigesti) ja imestunult. Miks?  Sest Alberto padre ei joo mitte iiialgi vett: lõunasöögi ajal joob tinto de veranot mulliveega ja õhtusöögi ajal Coca Colat. Kordasin, et tõesti, sina tahad vett või. Alberto oadre hakkas naerma ja ütles, et ta peab homme arsti juurde minema, seega, ei saa Cocat tana juua :D andsin talle vett ja tegin järle nagu teeks tast pilti, mälestuseks. Tore õhtusöök oli, naersime väga vaga palju. Rääkisime, mis on nende jaoks kõige raskem, kui neil au pairid on olnud-keelebarjäär ütlesid, rääkisime kui vanad on meie vanemad ja vanavanemad, rääkisime tulevikust, et kui vanaks tahaksime elada ja jälle sai nalja. Räakisin just, et mina ei taja,s elada üle 90, Alberto oadre vastas, et kui tervis on hea, siis ju võib elada küll nii kaua, ütlesin, et seda küll, aga ma ei taha, et keegi mind abistama peaks või kuskil haiglas peaks põetada olema. Ütlesin lõpuks, et kui hii läheb, siis mul oeavad väga rikkad lapsed olema (muy rikko) samal ajal lõikasin bocadillost tüki, Beatriz küsis selle peale, et ooo kas bocadillo on muy rikko? Hakkasin naerma, et jaa, on küll, aga pidasin silmas, et lapsed peavad rikkad olema. Nii naljakas oli.

Homme pean turult ostma banaane ja lillkapsast, õnneks lõunasöögi pärast muretsema ei oea, sest Beatrzi ema ja isa valmistavad homme kõikidele oma lastele ise lõunasöögi ja siis enne lõunasööki viivad autoga kõikidele lastele koju kätte. Oi oi kui armas, ehtne näide sellest, kuidas hispaanlased hoolivad oma perekonnast.

Zara