Esmaspäev, 3. oktoober 2016

Kohv teeb imesid

Tõusin täna hommikul üli-imeliku heli peale ülesse. Miski nagu kukkus sada korda maha, panin tule põlema ja vaatasin, mis toimub. Nagi seisis oma koha peal ja miski muu nagu ei olski saanud kukkuda. Läksin tagasi voodisse, ikka imelik hääl... Tegin siis külmkapi lahti,mtäpselt mu voodi kõrval ja seal tilkuski vesi, vesi lausa voolas mu külmikust välja. Jubevastik hais tuli ka välja. Tõusin lõplikult ülesse, kell oli peaaegu pool üheksa. Koristasin segaduse ära ja läksin kaste riideid triikima (planchar la ropa).

Kella kümnest läksin kööki, tegin endale kohvi. Teate, Hispaani kohv on maaailma parim! Selline tõmmune :D uskumatu kui hea... Veerand 11 läksin kodust välja, sest pool 11 oli kokkulepitud kohtumine vabatahtlikute majas (?). Läksin sinna, clementine juba ootas seal, rääkis Pacoga juttu, Beatrizi sõber, kes töötab seal administraatorina. Läksime allakorrusele, seal istusime ühte ruumi ühe inglise keele õpetajaga (Julia) ja ühe mehe Manueliga, natuke hiljem liitus ka üks noor naine, 28 aastane, Lucia, kes õpetab inglise keelt oma kodus, täiega kõvahäälega. Rääkisime, et reedel on speaking kell seitse õhtul. Ehk siis, räägime pool tundi inglise keeles, sest nad tahavad inglise keelt oraktiseerida, eriti Manuel, ta on umbes 45-aastane mees, õpetaja Alcazar de San Juanis, kes on õppinud neli aastat inglise keelt. Rõhutas mitu korda, et tema tahab ikka inglise keelt oraktiseerida. Ja teise poole tunnist räägime hispaania keeles. Kõik on tasuta. Samamoodi on tasuta zumba, kokkamine ja ühe tantsu õppimine, aga hetkel ei ole võimalik neis osaleda, sest puuduvad läbiviijad. Aga oanin end kirja zumbasse ja tantsu õppimisse. Reedel siis naeme jälle.

Tulin koju, käisin Mercadonast labi, ostsin päris palju asju:2 saia, hambaharja ja hambaniidi (nii halba niiti pole ma beel oma elus näinud, nagu topiks lõnga hammaste vahele. Nii paks jutakas ja kuiv ka veel) siis veel neli pirni, kolm tomatit, ühe arbuusi. Ma ei suutnud vastu oanna, kuigi homme on market (turg) ja seal on palju odavam osta juur ja puuvilju. Aga ykskoik. Vahemalt soon tervislikult.

Tulin koju, tombasin toad yle. Uskumatu,maga see tolmuimeja tootas!!!! Ma olin nii onnelik, laulsin kõva häälega Tarmo Pihlapi Jõhvikaveini. Ja tegin veel ühe tassi kohvi. Valmistasin lastele inglise keele tunniks asju ette. Katsin laua. Ja siis helises uksekell. Vaatain kaamerast, kes seal varava taga in, mingi suure kollase kiivriga mees oli. Laksin platude plaksudes välja. Postiljon oli :D Alberto padrele oli pakk. Pidin esitama oma ID kaardi ja allkirja andma. Mingi 10 min pärast seda tuli Alberto oadre koju, aaahsoo, mina ei oea enam postele kooli jarele minema. Pluss neil lopevad nuyd tunnid tund aega hiljem, kell 14 ja Beatriz korjab nad autoga peale ja toob koju. Lebooo ja nii hea! Ütlesin Albertole et talle on pakk üleval laua peal. Tänas mind :) mina ikkagi ju andsin allkirja :D

Kui Beatriz lastega koju jõudis tõime cochida (toidu nimi) allkorrusele. Mina üksi sorteerisin toidu erinevatesse taldrikutesse: liha eraldi, juurviljad eraldi ja mingid imelikud asjad veel eraldi. Kunagi,mkui uuesti seda toitu teeme, küsin nende nime. Pluss see vedelik, kus need kõik asjad keedetud said, oli supiks. beatriz valas pasta sinna sisse, nii et see oli nagu nuudlisupp (sopa de fides).
Rääkisin lõunasoögilauas nii oalju,met lopetasin lausa viimasena. Rääkisin, kuidas mul hommikul seal vabatahtlike kontiris läks jne. Reedel tuleb veel rihkem inimesi sinna, üks noormees Ameerikast lausa, täiega lahe, ma nii ootan.

Täna oli teistsugune lõpp lõunasöögile. Pidime kiiresti tegema, sest Alberto padre pidi minema ju Madridi, rongiga. Ütlesin, et Hasta miercoles ja olin nii kurb. Nii imelik oli olla, kui keegi telekat ei vahi ja kõva haälega oma lapsi ei huüa... :D

Igaljuhul, polnud aega mõtiskleda selle üle, kui väga mulle ikka Alberto padre meeldib ja kui tänulik ma olen selle perekonna eest. Tegin ruttu lõunasöögilaua korda, Beatriz läks lastega Albertot ära viima. Lubasin talle, et aitan teda laua korda tegemisega, sest mul oli niiii oalju energiat ja ma olin nii õnnelik,sest seal vabatahtlike kontoris oli nii tore. Kui nad tagasi tulid, umbes kümne minuti parast, laksime Guillermoga põhimõtteliselt kohe tennisetrenni. Kell neli hakkas. Naersime tee peal, ütlesin talle, et olen nagubta vari. Kuna ta teab tapselt seda teed, see on umbes 6 minuti kaugusel kodust, aga Beatriz ei taha et ta yksi läheks. Naitasin talle, nagu ma oleks ta ihukaitsja,mkuidas ma "pahade meestega" kaklem, ütles, et ma olen wonder woman, nummi :D. Igaljuhul, Guillermo laks trenni, toimus õues. Ilm oli niiiiii soe, üle kolmekümne kraadi.

Läksin kiirjuga koju, küsisin Beatruzilt kas võin Guillermot seal oodata, et jookseks samal ajal. Ütles, et loomulikult, kell viis lõppes Guillermol trenn ja samal ajal laheb Beatriz tööle. Seega, Alberto sai samal ajal olla kodus, sest Criotana kotistas samal ajal. Pidime Guillermoga koju joudma viis labi 15 minutit mas o menos. Laksingi jooksma. Ümisesin Jõhvikaveini laulu ja nautisin taiega liikumist. Jooksin ja tegin väljaasteid, venitasin ja oaevitasin. Viis minutit enne 17 läksin Guillermot värava äärde passima. Mõtlesin, et kas tal on ka piinlik nagu mul väiksena oli, kui ema või keegi mind õues ootas. Ta treener nägi mind ja kutsus mu sinna. Umbes 60-aastane mees. Küsis, kas mulle meeldib tennis, ütlesin,met ikka meeldib, aga ma ei oska mangida. Ütlesin,met olen ainult Guillermoga mangunud. Guillermo ütles, et ma tahan kigu aeg mangida, aga ta ei viitsi mängida. Treener ütles, et ma istuks ja vaataks alguses. Ja saate aru, ta tegi mulle väikse treeninguga, tutvustuse tenisesse, pool tundi oma vabast ajast!!!! Pole see midahi nii kerge, huvuatv, aga keeruline. Peen mäng. Väga lahe oli.

Jõudsime siis koju, kolmveerand kuus! Criptana õnneks tegi veel oma töid, ei pidanud niisama tühja oitama meid. Ütlesin poistele, et kohe snäkk nüud. Sõid ja jõid ära. Guillermo oli nii õnnelik mu üle, sest saime nii hasti labi, naersime ja laulsime Tinught we are young laulu. Oi jah. Nii tore oli. Ütles veel, et saab mind hakata tennist õpetama.

Siis tegime Albertoga inglise keele tunni. Seejärel Guillermoga, tantsisime ja laulsime pärast klassi. Siis tuli juba Beatriz. Laksime autoga parki. Mängisime Clementinega korvpalli ja jutustasime niisama. Ta laks varem koju, laksin koos temaga, ütlesin Beatrizile et saadan Clemi koju ja lahen ise jooksuga koju. Ja nii tegimegi, mõnus oli joosta, pikk maa ka, jaksasin ikusti joosta, ainult, et jalad valutavad ikka kõbasti jooksmisel, asfaldi süü.

Käisin kodus pesus, Beatriz jõudis poistega ka koju. Siis sõi,e ülevalkorrusel, sõin musta leiba (röstitult) tuunikala ja tomatiga, magustoiduks maasikajäatist.

Nii tore, et selle super päeva kirja sain pandud!

Zara

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar