Eile oli veidi erilisem päev, sest vanemad läksid Londonisse grillifestivalile ja mina pidin Martiniga terveks päevaks üksinda koju jääma. Kõik läks üle ootuste hästi: laps sõi ilusti toitu, mis ma talle valmistasin, vannitamisega sain hästi hakkama ja magama sain ka probleemideta pandud.
Kell 21 õhtul panin ta magama, aga kahjuks tõusis ta kell 00 üles ja hakkas hüüdma vaheldumisi emmet ja mind. Läksin ta tuppa, tuld põlema ei pannud, olin natuke aega ta voodi kõrval ja paitasin teda. Selle peale jäi ta natukeseks magama, kuni kella üheni, kui hakkas uuesti hüüdma. Viisin talle pudeli piimaga ja ütlesin, et ta jääks magama. Hommikul tõustes, läksin vaatasin ta tuppa, Martinit enam ei olnudki, vanemad olid öösel koju tulnud ja ta enda kõrvale võtnud.
Täna oli täitsa tavaline päev, ainult selle erandiga, et käisime kaks korda mänguväljakul (selline huvitav elu siis). Ootasin juba õhtut, et saaksin ühe hispaania perega skypeda. Asukoht oli super:200 km Malagast, lapsed 6 ja 8, palk normaalne. Lisaks veel tasuta hispaania keele kursused ja eraldi majas elamine. Kell 21 pidime skypema. Paar minutit pärast üheksat perekond helistas ja vastu vaatas mulle tumedanahaline mees, kes hakkas kohe hispaania keeles rääkima. Ma küsisin, et kas ta inglise keelt ka räägib. Ta vastas, et oota, kohe-kohe. Klõbistas seal klaviatuuril ja hõikas oma naisele midagi. Sain aru, et ta oli Google translates. Kui oma lause ära tõlgitud sai, ütles:"my english is very bad. You message?" Ma mõtlesin, et ta küsib, et kas mina olin see, kes neile au pairi koha pärast kirjutas ja vastasin"Yes i wrote a message for you." Olin enne teinud A4 peale märkmed perekonna kohta ja küsimused, mis ma neilt küsida tahtsin, olin valmis kohe oma küsimustega alustama, kui ta järsku videokõne ära lõpetas. Kirjutas mulle hoopis: we can communicate by keyboard? Ma vastasin, et muidugi, aga kas te ei räägi üldse inglise keelt. Ta vastas, et ei räägi jah. Ma kirjutasin vastu, et ma sain aru, et te tahate au pairi, kes teie lastele inglise keelt õpetaks, ta vastas, et seda küll, aga lapsed alles hakkasid inglise keelt õppima. Sain siis aru, et hispaania keele oskus on hädavajalik selles perekonnas töötamiseks. Vabandasin ja ütlesin, et olen ainult viis kuud hispaania keelt õppinud ja pole kunagi saanud seda oraktiseerida ja ma tean, et ma ei saaks poolest jutust aru. Vahetasime veel paar viisakusfraasi ja lõpetasime ära, sest jõudsime mõlemad "suur avastuseni" et suhtlemine oleks keeruline.
Suht lootusetu tunne on olnud paar päeva kõige osas, aga selline vahejuhtum ajas küll muigama ja tahtsin kohe kirja panna.
P.S Mu lemmik perekond lasi mind korralikult üle... Leppisime kokku,met skypeme. Kokkulepitud kellaajal kirjutasin, et kas nad on valmis. Selle peale läks see mees kohe Skypest välja ja oligi kõik. Minge metsa, mõtlesin. Ma olin ja olen siiani nii pettunud ja kurb, sest see pere tundus lihtsalt super olevat. Aga ju see siis on millekski hea, et nad mind blokivad. Nagu Ida ütles:"Järelikult nad pole normaalsed inimesed.".
Zara
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar