Uus päev, uued mõtted ja natuke uudiseid.
Jumal tänatud, et ma ei hakka kirjutama, mis ma täna sõin ja kui palju jne, sest uhkust tunda ei ole mul põhjust.
Eile õhtul, kui ma olin oma soigumised kirja pannud ja ära avaldanud, hakkasin ma mõtlema, et kustutaks selle hoopis ära. Miks peaksid inimesed lugema seda, et mul puudub järjepidevus ja enesekontroll toidu suhtes? Aga siis mõtlesin, et ükskõik, see blogi on ju mulle ja las ma panen oma mõtted kirja, isegi, kui need mõtted on nii tüütud ja suht tühised.
Enne magama jäämist kontrollisin veel oma telefoni, et äratus ikka sees oleks ja samal hetkel tuli mulle meil Šveitsist. Ma olin juba ära unustanud, et ma olin kaks nädalat tagasi kirjutanud ühele tööpakkumisele kirja. Lugesin siis meili läbi, mis oli üllatavalt siiras ja armas. Naine, kes mulle kirjutas, soovib minuga kohtuda juulikuus, sest töö algaks augusti alguses. Mis mind hämmastas
oli see, et ta tahab minuga kohtuda Eestis, kuigi ise ta kirjutas:"Ma tean, et sa oled Inglismaal, aga et ikkagi, millal sa saaksid Eestisse tulla?". Hakkasin siis mõtlema, et kas ta tõesti arvab, et ma lähenkorraks Eestisse temaga kokku saama ja siis tulen tagasi Inglismaale(?!), sest on ju reaalne võimalus, et talle meeldib keegi teine kandidaat rohkem kui mina ja ta peab mulle ära ütlema.
Kui olin selle kirja läbi lugenud, otsisin välja selle kuulutuse ja mis selgus: otsivad Au Pairi, kes jääks nende juurde vähemalt aastaks. Siis ma mõtlesin küll, et mida paganat, miks ma sinna veel registreerisin. Ma olen kuu aega Inglismaal olnud ja mul on suhteliselt kõrini juba. Googeldasin ruttu, mis kliima Šveitsis on ja noh ega eriti kiita pole. Aga ikkagi ma ei matnud seda mõtet täiesti maha, sest Šveits piirneb ju soojade riikidega. Ehk saan mõnel korral võtta nädalakese puhkust ja kasvõi Itaaliasse minna. Oi jah, sellised mõtted siis.
Pikutasin voodis ja mõtlesin, kas jätta Hispaaniasse minek tulevikku ja minna Eestisse... Aga siis hakkasin jälle kahtlema, et kas ma ikka saan juunikuus niimoodi ära minna korraks. Kas rahaliselt on mõtekas ja mis mu praegune perekond mõtleks sellest? See oligi viimane mõte, sest siis ma jäin lihtsalt magama,
Hommik algas päikselise ilmaga ja tundus, et seekord on tõesti soe ilm tulemas, ühtegi pilve ei olnud ja ma olin nii põnevil, et ehk mul veab ja selline ilm püsib nii kaua, kuni mina ja Martin end õue minekuks valmis oleme seadnud. Ette rutates ütlen kohe ära, et istungi hetkel õues ja võtan päikest, sest Martin magab.
Kristi oli hommikul nii võõras kuidagi, ütles:"Hommik!" ja rääkis ruttu, mida ma võiksin (pean) lastele lõunasöögiks pakkuda. Olime koos köögis ja kogu aeg mõtlesin:" Nii, nüüd on hea hetk küsida, kuidas neil uue Au Pairi otsimisega läheb. Nii, kohe, kui ta kapi ukse kinni paneb, küsin. Mhh, okei, õhtul küsin siis..."
Olime Martiniga õues, mängisime autodega, hüppasime batuudil, ajasime teineteist taga ja tankisime ja parandasime ta taksot (puuoksaga parandasime, voolikuga tankisime), vahepeal vaatasime lennukeid ja lehvitasime neile. Väga armas hommik!
Kui mina, vana inimene nagu ma olen, natukeseks puhata tahtsin, nägin, et Kristi oli mulle Facebook'i kirjutanud. Kiri oli selline: Meie poolest võid juulikuu keskpaigast kuni augusti alguseni ära minna, aga, et anna meile ka teada, mis kuupäeval, siis teame arvestada. Esimene reaktsioon: APPI kui lahe!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar