Laupäev, 30. juuli 2016

Halamine

Viimane kord, kui ma kirjutan sellest, et mul on nädalavahetused vabad ja mina ei ole kohustatud lapsi hoidma.

Soovisin täna hommikul nii kaua magada kuni und jätkub, eile öösel vaatasin meelega veel neli Impractical Jokersite osa ära, et garanteerida hea uni. Ja kell 7 hommikul hakkas juba Martin karjuma:"Mummy! Mummy! Daddy! Mummy!" ja nii umbes 100000 korda järjest, sest vanemad lihtsalt ei läinud ta tuppa. Mis nad tõesti arvavad, et mina pean selle lapsega siis hommikul vara tegelema hakkama või? Niikuinii on Annabelle Londonis sõbranna juures, nii et neil oleks eriti kerge kahekesi kaheaastast valvata, kes on juhtumisi nende enda poeg.

Mul läks uni kohe ära ja lihtsalt lebasin voodis ja mõtlesin kurje mõtteid. Esiteks, kui ma märtsikuus sellele kohale kandideerisin lubati oma majas eraldi elamist. Kui esimest korda perega skypesime, siis öeldi, et nad ise ei ehita seda, vaid tellivad moodulmaja Eestist ja panevad siis ise aias kokku. Järgmine jutt oli, et tellivad ikka Inglismaalt. Kui kohale jõudsin ja nägin, et maja alles ehitatakse (ehitajad ehitasid, mitte ei olnud moodulmaja) öeldi, et kahe nädala pärast saab valmis. Hetkel ma olen olnud siin peaaegu 2 kuud ja see maja pole siiamaani valmis! Täiesti uskumatu! Lapsed marsivad minu tuppa siia, kui tahtmine on. Vanemad ei sekku, sest neil on ju nii mugav, kui lapsed ka õhtuti minu järelvalve all on.

Näiteks paar päeva tagasi kuulsin, kuidas Kristi Martinile ütles:" Mine ole omaette, me tahame isaga rahus süüa!" Mida see kaheaastane küll omaette tegema peaks?!

Nüüd pea valutab ja vastik väsimus on oeal, aga magama ei saa jääda, sest all juba elu käib: laps karjub, teleka volüüm on vähemalt 20.

Zara

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar