Pühapäev, 3. juuli 2016

Mitte ainult reisiblogi

Taibukamad on ehk ära tabanud, et hakkan siin ka oma spordi tegemisest ja mitte tegemisest kirjutama. Pluss tahaks toitumisest kirjutada, et endale mingigi ülevaade saada toidukogustest ja toidust üldiselt, mis ma päevas tarbin. Sest hetkeseisuga kaalun ma ebanormaalselt palju ja ei suuda lihtsalt ahvatlustele vastu panna.

Sport ja Zara
Nooremana olin ma palju sportlikum kui praegu. Käisin kergejõustikutrennis, ujumistrennis (ühe korra isegi osalesin võistlusel! Mingit kohta ma ei saanud, aga kuulge, osavõtt ongi tähtsam!) ja päris tihti metsas jooksmas. Tegelikult ma käisin vahetult enne Inglismaale tulekut ka suht tihti jooksmas, ütleme, et umbes kaks kuud enne tegelesin ma oma füüsilise vormiga päris süvitsi ja olin oma keha üle isegi uhke.

Aaa ma käisin maikuus umbes seitse korda jõusaalis ka! Jõusaal, jooksmine(ainult õues ja metsas!) ja ujumine on mu lemmikud sportlikud tegevused. Neid kolme ma tõesti jumaldan. Aga hetkel on jäänud nendega tegelemine soiku, sest 1. siin ei ole võimalik joosta normaalsel metsarajal ja ma ei taha asfalti peal oma jalgadele liiga teha. Ma olen küll end sundinud jooksma minema, aga ma läksin nii närvi, sest mul oli nii ebamugav joosta ja ma teadsin, et järgmistel päevadel mu jalad valutavad. Valutasidki... 2. Jõusaali peale ma oma raha ei taha kulutada. Selline põhjus siis :D ja 3. Ujulasse ma ei taha sellepärast minna, sest see pidavat olema täielik pommiauk, kus puhtus oleneb sellest, kes parasjagu tööl on. Noo, tegelikult on peamine põhjus see, et ma ei ole üldse oma kehaga rahul.

Seda üle lugedes tundub mulle, et püha jumal, kuidas ma üldse julgen kuskil oma koleda kehaga käia :D aga vot julgen, sest mul on mu lemmikud super teksapüksid, mis mu jalad hoobilt peenemaks teevad ja kõhu ilusti ära katavad. Tänud H&M-le!

Instagramis ma jälgin vist kuute trenniga seotud kasutajat (vist on õige sõna?), aga nendest postitustest lähen ma tavaliselt kiiruga üle, rääkimata neist postitustest, kus naised on end kõvasti ületanud ja saavutanud super vormi. Miks? Kuna mul on niii vastik tunne enda pärast, kes ma mõnikord samal ajal küpsiseid või krõbinaid piimaga sisse vuhin.

Söök ja mina 
Mõnikord poes olles, nt makstes, tunnen, et võiks öelda müüjale, et palun ärge müüge mulle magusaid asju. Aga ma olen alati end tagasi hoidnud ja mõelnud, et vii ruttu tagasi need asjad ja ära osta neid, palun! Paaril korral olengi tagasi viinud ja uhkust tundnud, aga iga kord sellist meelekindlust mul ei ole.

Meelekindlus
Umbes neli aastat tagasi ühel heal päeval otsustasin, et ma ei söö enam saia, võid, krõpsu(mul oli sõltuvus neist) ega lisa toidule/joogile soola/suhkrut. Lisaks vältisin gaasiliste jookide ja piima joomist. Ja mingil kombel ma tõesti pidasin neist piirangutest kinni.  Aga nüüüüüd..

Ma söön saia võiga(!) . Õnneks mitte iga päev, aga ma lihtsalt ei suuda end kontrollida, kui igalpool mu ümber on sai sai ja sai. Kas siis röstitult, sõõriku kujul või kuklina. Minu jaoks ei oma tähtust, mis kujul, minu jaoks omab tähtsust see, et see maitsev saiakene oleks pehme ja mõnus. Ja ega ma seda süües õnnelik ei ole, igakord ma nean end ja mõtlen, mille pärast ma üldse need neli aastat pingutasin, kui ma nüüd kõik ära lörtsin. Selline monoloog leiab minus aset ka siis, kui ma neljandat kausitäit müslit piimaga alla olen kulistamas. Ma ju tean väga hästi, et hommikusöögihelbed/müsli sisaldavad mõtetult palju suhkruid ja see ei ole mu näonahale ega kehale hea, aga sel hetkel ei oma see tähtsust.

Ma olen nii kindel, et väga suurt rolli kogu selles kaoses mängib see, et ma ei ole rahul oma eluga siin. Üritan vist toiduga end rõõmustada, aga kogu selle jama sisse söömine teeb mind veelgi rahulolematumaks kogu selle olukorra keskel.

Lõpetame positiivse noodiga: täna sõin hommikul putru, neli banaani, lõhe, müslit piimata ja ostsin kaks avokaadot, et homme ka tervislikult oma päeva alustada. Hommikul kavatsen teha endale omletti ja sinna kõrvale teha mõnusa avokaado-tomati salati. Ja sisendan endale siis, et Zara, sulle piisab sellest, sa ei pea rohkem sööma. Ja lisaks see, et suhkrut ma siiski teele ei lisa ja gaasilisi jooke ei tarbi!

Nüüd ma lõpetan, sest ma juba tahan edasi oma naistekat lugeda :)

Zara



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar