Kõigepealt tahan ma tänada oma sõbrannat D.-d, kes andis mulle loa oma blogi lugeda. Kohe, kui lugema hakkasin, tuli hea tunne ja tundsin tänulikkust, et mul selline sõbranna on!
Ta kirjutab väga siiralt sellest, et talle ei tule miski niisama kergelt kätte, näiteks autojuhiload, koolis käimine jne. Aga ega ta sellepärast veel alla ei anna, vaid ta tahab saada teistele eeskujuks ja motivaatoriks. Ja just seda oligi mul hetkel vaja, et keegi minu lähedastest nii siiralt kirjutaks, et maailma paremaks muutmisest tuleb alustada kõigepealt iseendast. See on nii loogiline ja iseenesestmõistetav, aga ma ei ole seda tükk aega teinud.
Ma olen kuu aega olnud pidevalt stressis ja kompleksides oma keha/toitumise/trenni pärast. Ma olen pidevalt söönud täielikku p*ska, ise samal ajal teades, et see ei ole mulle hea. Trenni ma ei viitsi enam teha, sest mulle ei meeldi, kui inimesed mind vaatavad, kui ma oma paksude jalgadega jooksen, suur õllekas ees. Aga peale D blogi lugemist tunnen, et tuleb end lihtsalt kokku võtta ja mitte korraks, vaid muutagi oma elustiili.
Ma olen aru saanud, et minu heaolu ja enesekindlus sõltub väga palju sellest, milline ma välja näen, siis mul tulebki näha vaeva selle nimel, et ma tahaksin vaadata peeglisse ja imetleda end :D. Alles see ju oli, kui ma käisin kuus päeva järjest jooksmas ja ma mäletan, kui hea tunne mul oli! Ja ma mäletan ka neid päevi, kui ma sõin normaalses koguses tervislikku toitu. Nii kerge ja hea oli olla.
Kokkuvõtteks-tänasest päevast saab alguse minu uus elustiil, kuhu kuuluvad trenni tegemine, tervisliku toidu söömine, positiivne ellusuhtumine ja ... kõik vist.
Zara
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar