Reede, 26. august 2016

"Pole tähtsamat siin ilmas kui olla õnnelik"

Tänane hommik algas imeliselt. Ema oli saatnud fbi kirja tädi Helgalt. Pisar tuli lausa seda lugedes silma ja tundsin end nii hästi, sest see oli nii ootamatu, nii siiras ja kõik kirjutatu oli niivõrd õige. Ja mis seal imestada, tädi Helga räägib alati tõeteri, ta ei ole kunagi (va paaril korral) öelnud "Nii ei tohi teha, vaid just nii peab," ta oskab suunata õigele teele. Ka selle postituse pealkirja autor on just tema, 82-aastane proua, minu kallis sõber,  kes lapsepõlvest peale on mind hoidnud, ta ei ole kunagi mu peale vihastanud, tegelikult ma ei olegi teda kunagi näinud vihasena, isegi mitte kurvana.

Pilt tuli silme ette, kuidas tädi Helga neid sõnu kirjutas, emale ulatas ja palus mulle kirjutada. Tänu sellele kirjale hakkasin mõtlema, kui hea elu mul ikka on:mul on suurepärane pensionärist sõbranna tädi Helga, kes soovib mulle kõike kõige paremat, ja kes on ise alati nii rõõmus, elav ja tegutseja. Tuli kohe selline energia sisse, et ma tahan kõike teha täie kire ja pühendumusega, et ma tunneksin end õnneliku ja rahulolevana, kuna ma tean, et õigepea näen ma oma kõige kõige kallimaid inimesi ja tahan viia neile kogu hea energia, mis ma kodust ära olles olen saanud.

Kujutasin juba ette, kuidas ma tädi Helgat kallistaksin, temaga koos vahvleid jogurti ja moosiga sööksin, punasest serviisist teed jooksin ja kuulaksin, kuidas ta räägib oma lapsepõlvest. Enne äraminekut küsiksin veel, et kas telefoniga on kõik korras, selle peale ta muigaks ja ütleks:"Ma arvan küll!" ja tooks telefoni, ulataks selle mulle, samal ajal otsiks enda prillid ülesse, siis toetuks tooliseljale ja ütleks muiates:" Seal on see märk, mis sulle ei meeldi (klahvilukk)."Mina vastaksin:"Ei ei,  kõik on okei." Tädi Helga vaataks mu poole ja küsiks:"Mis seal on?". Mina vastaksin:" Sul on lugemata sõnum. Vaata, siin on see ümbriku märk, see tähendab sõnumit." Siis ma hakkaksin jälle õpetama:" Vaata, kui sa teed selle luku lahti, siis vajutad keskele:"Menüü" ja siis sealt lähed noolega alla, kuni tulevad sõnumid, siis vajutad OK ja siis saadki lugeda. See pole üldse raske." Tädi Helga vastaks:"Ei-ei, mul on selle jaoks noor sõber olemas." Ja siis tunneks ma sooja tunnet hinges, et selline imeline naine nimetab mind oma sõbraks.
Enne äraminekut tuleks talle järsku meelde, et tal on kapis ju Geisha shokolaad, küpsisekarp ja pingi peal, nagide all, Kroonika leht, mille ma pean kaasa võtma. Ei mingit vastu vaidlemist:"Shokolaad annab energiat!" Enne veel teeks ta Geisha shokolaadi maha:"Minule ei meeldi need pähklid siin! Aga poes ei ole enam seda tavalist!" Mina vastaksin, et ära muretse, see on väga väga hea. . Enne äraminekut prooviks ma teda kallistada, nagu alati saaksin ainult natuke kallistada, sest juba ta ulatab mulle käe ja ütleks:"Kasti tee laps ei anna alla! Pea meeles, mina olen alati sinuga! Kui tunned ohtu, patsuta parema käega vastu vasakut õlga (samal ajal tehes seda liigutust)." Mina nagu alati küsiks ikka kinnituseks:" Parema käega?" Tädi Helga:"Jaa, ikka parema käega, siis sa äratad kaitseingli ülesse, kes sul vasaku õla peal istub ja tema kaitseb sind!". Siis teeks ta välisukse lahti, lükkaks õlaga vastu ust, samal ajal keeraks võtit. Mina läheksin välja, kogu aeg tagasi vaadates ja veel rääkides. Enne aiast lahkumist hüüaks:"Aitäh sulle!" Tema vastu:"Mille eest?" Mina:"Kõige!" Ja tema hüüaks veel vastu, enne, kui tänavale jõuan:"Vaata ikka ette. Vaata ükskord veel üle!" Ja siis hüüaksime veel umbes kaks korda:"Tsauu! Tsauu!" Ja siis läheksin ma mööda Kasti teed koju, tädi Helga antud kilekott asjadega käes, rahulolutunne hinges.

Aga enne kui ma koju lähen ja oma lähedasi näen elan ma täiel rinnal oma elu siin Hispaanias Campo de Criptanas! Kuidas see "elu elamine" siis käib?

Sellest juba järgmises postituses, sest see postitus on pühendatud minu kallile, humoorikale, targale ja imeilusale "tädi" Helgale! Näide tema humoorikusest:"Küll sa oled tark, et sööd enne magamaminemjst kommi, siis tuleb ju magus uni. Eks?" Just nii kirjutaski ta mulle, kui ema oli talle mu blogipostitused ette lugenud, kus ma end tümitasin magusa söömise pärast.

Kasti tee laps
Ave



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar